Töövõimetushüvitised
Töövõimetushüvitist maksavad tööandja ja Tervisekassa.
Töövõimetuslehe saab arst väljastada tööandja kaudu ravikindlustatud inimesele. Töövõimetuslehe väljastamise või väljastamata jätmise otsustab arst inimese terviseseisundi põhjal.
Töövõimetuslehe alusel maksavad tööandja ja Tervisekassa inimesele haigushüvitist, mille eesmärk on osaliselt kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu.
Tavapäraselt maksab Tervisekassa hüvitise välja paari tööpäeva jooksul peale tööandja andmete edastamist. Menetluse aeg pikeneb, kui nt kohtutäitur on esitanud arestimisakti, tööandja on kindlustuse andmetega hilinenud jne.
Töövõimetushüvitiste arvutamisel ei võeta arvesse doktoranditoetuselt, vanemahüvitiselt või muu valla, linna või loomeliidu poolt makstud sotsiaalmaksu.
Töövõimetuslehega seotud infot saab vaadata ja vajadusel teha väljavõtte riigiportaalis www.eesti.ee teenuses „Töövõimetuslehed“
NB! Senine ajutine haiguspäevade hüvitamise kord, mille järgi makstakse töötajatele haigestumise korral hüvitist alates teisest päevast, pikeneb 30. juunini 2023
Kui sinu suhtes on algatatud täitemenetlus ja kohtutäitur on esitanud Tervisekassale ühe või mitu arestimisakti, siis on Tervisekassal kohustus kinni pidada sinu ajutise töövõimetuse hüvitisest arestimisele kuuluv summa ning kanda summa arestimisakti saatnud kohtutäituri ametialasele kontole.
Juhul, kui leiad, et arestimisel ei ole arvestatud sinu sissetulekute ja ülalpeetavatega, siis pöördu palun täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri poole. Kinnipidamise korraldust saab muuta kohtutäitur. Täiturite kontaktandmed leiad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt.
Sinu suhtes algatatud täitemenetluste kohta saad infot riigiportaali teenusest „Minu vastu algatatud täitetoimikud“
Loe lisaks:
Töövõimetushüvitiste võrdlustabel
| Tööst vabastamise põhjus | Põhjuse number | Lehe liik | Hüvitamise kord | Ühe kindlustusjuhtumi maksmise kestus |
|---|---|---|---|---|
Haigestumine (sh alates 30.06.2022 olmevigastus) | 1 | Haigusleht | Tööandja maksab hüvitist haigestumise 2. päevast kuni 5. päevani. Tervisekassa maksab alates 6. päevast, hüvitise määr 70%. | Kuni 182 päeva (tuberkuloosi korral kuni 240 päeva) |
Olmevigastus (kehtetu alates 30.06.2022) | 3 | Haigusleht | Tööandja maksab hüvitist haigestumise 2. päevast kuni 5. päevani. Tervisekassa maksab alates 6. päevast, hüvitise määr 70%. | Kuni 182 päeva |
Liiklusvigastus Liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/ haigestumine | 4
18 | Haigusleht | Tööandja maksab hüvitist haigestumise 2. päevast kuni 5. päevani. tervisekassa maksab alates 6. päevast, hüvitise määr 70%. | Kuni 182 päeva |
Karantiin | 10 | Haigusleht | Tööandja maksab hüvitist 2. päevast kuni 5. päevani. Tervisekassa maksab hüvitist alates 6. päevast. Hüvitise määr 70 %. | Kuni karantiini lõpuni |
Kutsehaigestumine | 2 | Haigusleht | Tervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%. | Kuni 182 päeva |
Tööõnnetus Tööõnnetus liikluses Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine | 5 6
7 | Haigusleht | Tervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%. | Kuni 182 päeva |
Vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsel või kuriteo tõkestamisel | 8 | Haigusleht | Tervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100%. | Kuni 182 päeva |
Üleviimine kergemale tööle | 17 | Haigusleht | Tervisekassa hüvitab kergemale tööle üleviimisega kaasnenud palgavahe juhul, kui inimese töötasu kergemale tööle üleviimise ajal on väiksem kui tema eelmise kalendriaasta keskmine tulu. Kui inimene vabastatakse töölt kergema töö puudumise tõttu, makstakse talle hüvitist alates 2. päevast määraga 70%.
| Kuni ema vanemahüvitise saamiseni või kuni 182 päeva |
Haigestumine või vigastus raseduse ajal | 19 | Haigusleht | Tervisekassa maksab hüvitist haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 70%. | Kuni 182 päeva |
Alla 12-aastase lapse põetamine või alla 19-aastase kindlustatud inimese põetamine, kellel on puue. | 14 | Hooldusleht | Tervisekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%. NB! Kindlustatud inimesel on hoolduslehe alusel õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas. | Kuni 14 päeva |
Haige perekonnaliikme põetamine kodus | 12 | Hooldusleht | Tervisekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%. | Kuni 7 päeva |
Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine lapse ema haiguse või sünnitusabi osutamise ajal | 13 | Hooldusleht | Tervisekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 80%. | Kuni 10 päeva |
Elundi või vereloome tüvirakkude annetus | 20 | Haigusleht | Tervisekassa maksab alates 1. päevast, hüvitise määr 100%. | Kuni 182 päeva |
Ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamine
aastatulu saamiseks jagatakse arvestatud või makstud sotsiaalmaksu summa 0,33-ga;
- kalendripäeva keskmise tulu saamiseks jagatakse aastatulu 365-ga;
- hüvitise summa saamiseks korrutatakse päevatulu vastava hüvitise määra %-ga ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga;
- hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 20%.
Töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötav inimene | Võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav inimese, juriidilise isiku juhtimisorgani liige | FIE |
|---|---|---|
| Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine eelnenud kalendriaasta tulu alusel | ||
| Töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal inimese eest arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu jagatakse arvuga 365 | Töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal inimese eest makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu jagatakse arvuga 365 | Töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal inimese eest makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu jagatakse arvuga 365 |
| Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine, kui eelnenud kalendriaastal tulu puudus | ||
Põhipalk jagatakse arvuga 30
Kui põhipalk on suurem kui alampalk, arvutatakse hüvitis alampalga alusel | Hüvitis arvutatakse sotsiaalmaksu kuumääralt | Kui FIE-l on kohustus maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid, siis hüvitis arvutatakse sotsiaalmaksu kuumääralt Kui FIE-l ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid, siis hüvitist ei maksta |
| Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine, kui eelmise kalendriaasta keskmine tulu on väiksem alampalgast | Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine, kui eelmise kalendriaasta keskmine tulu on väiksem sotsiaalmaksu kuumäärast | Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine, kui eelmise kalendriaasta keskmine tulu on väiksem sotsiaalmaksu kuumäärast |
| Kui põhipalk on alampalgast suurem, siis kalendripäeva tulu saamiseks jagatakse alampalk 30-ga Kui nii põhipalk kui ka eelmise kalendriaasta keskmine tulu on väiksem alampalgast, siis kalendripäeva tulu arvestatakse inimesele soodsamas määras | Makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu jagatakse arvuga 365 | Makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu jagatakse arvuga 365 |
Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud inimesel õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.
Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang kehtib vaid hüvitise maksmise perioodi kohta, mitte haiguslehe kestuse kohta.
Töövõimetushüvitise arvutamine
| Tööandja arvutab haigushüvitise: | Tervisekassa arvutab töövõimetushüvitise: |
|---|---|
töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal. | töötaja eest eelmisel kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel, andmed saadakse maksu- ja tolliametist. Vaata infot riigiportaalis www.eesti.ee teenuses “Minu töövõimetuslehed". |
Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud inimesel õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral.
Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang kehtib vaid hüvitise maksmise perioodi kohta, mitte haiguslehe kestuse kohta.
Korduma kippuvad küsimused - KKK
Töövabastuse perioodi kohta vormistab arst Sulle elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassa andmekogusse. Kui arst töövõimetuslehe lõpetab, siis palun teavita sellest oma tööandjat!
Selleks, et haigekassa määraks ja maksaks töövõimetuslehe alusel hüvitist, peab tööandja arsti poolt lõpetatud töövõimetuslehe andmed haigekassale esitama elektroonselt riigiportaalis www.eesti.ee. Pärast seda, kui tööandja on andmed haigekassale edastanud ja töövõimetuslehe andmed ei vaja täpsustamist, kantakse hüvitis Su arvelduskontole paari tööpäeva jooksul.
Infot oma töövõimetuslehtede kohta näed riigiportaalis www.eesti.ee teenuses “Minu töövõimetuslehed".
Ravikindlustatud inimesel on õigus haiguse või vigastuse korral hüvitist saada kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral. Haiguslehe kestusel piirangut pole., Arst saab vajadusel haiguslehe väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood.
Kalendriaastas kindlustatule kokku makstavate päevade piirangut ei ole, st ühe haigusjuhtumi korral makstakse haigushüvitist järjest kuni 182 päeva. Kui inimene haigestub uuesti, saab ta taas kuni 182 päeva järjest hüvitist.
FIE-le maksab haigekassa haigushüvitist alates kuuendast töövabastuse päevast. Viie esimese töövabastuse päeva eest FIE-dele haigushüvitist ei maksta.
Töölepingu seaduse kohaselt on töötajal õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötajast tulenevatel olulistel põhjustel.
Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.
Kui töötaja puhkust ei katkesta, ei ole tal õigust töövõimetushüvitist saada.
Töövõimetusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning avatakse päevast, mil töötaja ei saa asuda tööülesandeid täitma.
Tagasiulatuvalt (ka algusega puhkepäeval või riigipühal) võib töövõimetuslehe avada, kui ravikindlustatud inimene haigestub või hoolduse või põetuse vajadus tekib nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal ja inimene teavitab sellest tervishoiutöötajat sidevahendite teel või vastuvõtule tulles vahetult järgneval tööpäeval ja kui kindlustatu haigestumise kohta on tehtud kanne tervise infosüsteemi.
Ajutise töövõimetuse hüvitist arvutatakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Makstav hüvitis arvutatakse eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksu alusel, mille andmed saab haigekassa maksu- ja tolliametist.
Vastavalt ravikindlustuse seadusele (§55 lg 1) ei võeta töövõimetushüvitise arvestamisel arvesse doktoranditoetusi, vanemahüvitist ja teisi valla, linna või loomeliidu poolt makstavaid toetusi ning nendelt makstud sotsiaalmaksu.
Hüvitise summa saamiseks arvutatakse töötaja kalendripäeva keskmisest tulust hüvitise määr ning see korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.
Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise kord sõltub töövõimetuslehe liigist ja põhjusest. Täpsemalt saab hüvitise määramise ja maksmise korrast lugeda hüvitiste lehelt.
Kui eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus, lähtutakse hüvitise arvutamisel inimesega kokkulepitud töötasust ja alampalgast. Lisainfot selle kohta saab haigekassa kodulehelt.
Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud inimese tööandja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui paberil lisadokumendid on laekunud haigekassasse.
Tööandja peab maksma haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui arst on riigiportaalis eesti.ee nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe lõpetanud.
Jah, saab küll. Hüvitise saaja nime ja arvelduskonto andmeid on võimalik muuta:
- Riigiportaali eesti.ee teenuses „Arvelduskonto ja andmed haigekassas“;
- saates digiallkirjaga avalduse aadressile info [at] haigekassa.ee.
Töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning järglehed maksab haigekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe lõpeb.
Välisriigi arstilt saadud paberil tõend esita oma tööandjale, kes edastab selle koos vajalike lisadokumentidega haigekassasse. Kui vajad töövabastust pikemaks perioodiks kui välismaa arsti tõendil märgitud töövabastuse lõpu kuupäev, pöördu viie päeva jooksul pärast tõendil märgitud töövabastuse lõpu kuupäeva oma perearsti poole. Perearst saab Sulle väljastada järglehe pärast seda, kui välismaa arsti poolt väljastatud tõend on haigekassa poolt esmase haiguslehena haigekassa andmekogusse sisestatud.
Euroopa Liidu liikmesriigi kindlustusasutuselt Eestis ravi saanud inimesele haigushüvitise maksmiseks peab arst täitma „Arstliku läbivaatuse vastuse“.
Arstil tuleb dokument välja printida, allkirjastada ning anda inimese kätte. Inimene pöördub antud dokumendiga oma tööandja või oma kindlustajariigi hüvitist maksva asutuse poole.
On ka lubatud, et inimene edastab vastava originaaldokumendi koos avaldusega („Avaldus töövõimetushüvitise taotlemiseks EL liikmesriigis“ lingil https://www.haigekassa.ee/partnerile/avaldused-partnerile) haigekassale ning haigekassa edastab selle ise välisriigi kindlustusasutusele.
Töövaidluste lahendamiseks tuleb pöörduda Tööinspektsiooni poole https://www.ti.ee/et/node/9646. Samuti on võimalik pöörduda kohtu poole