Tervishoiuteenuste kvaliteet ja järelvalve
Selleks, et tagada patsiendile osutatava tervishoiuteenuse kvaliteet olukorras, kus teenust osutavad üksnes eraõiguslikud juriidilised isikud, kehtestas riik 2002. aastal tervishoiuteenuse kvaliteedinõuded ning lõi järelevalve süsteemi tervishoiuteenuse osutajate tegevuse kontrollimiseks.
Kvaliteetne tervishoiuteenus peab vastama selle teenuse osutamise ajal kehtivatele nõuetele, sealhulgas kutse- ja erialastele nõuetele ning kaasaja arstiteaduse üldisele tasemele ja olemasolevatele ressurssidele. Samuti patsiendi terviseseisundi vajadustele ja patsiendi rahulolule.
Tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedinõuded on sätestatud:
1) võlaõigusseaduse §-s 762 , mille kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti;
2) tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevalt on sotsiaalminister kehtestanud nõuded tervishoiuteenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele.
Tervishoiuteenuse kvaliteediprobleemide hindamise ja lahendamisega tegelevad:
1) tervishoiuteenuse osutaja oma asutusesisese kvaliteedijuhtimise süsteemi raames. Teenuseosutaja tagab organisatsiooni töökorralduse ja juhtimise kvaliteedi, patsiendi teenindamise ja arstiabi professionaalse kvaliteedi ning hindab patsientide rahulolu;
2) Tervisekassa tellib Tervisekassa hinnakirjas olevate tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamiseks kliinilisi auditeid;
3) Terviseameti järelevalve osakond kontrollib ja hindab tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ehk formaalset kvaliteeti;
4) sotsiaalministri loodud tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperdikomisjon annab sõltumatu hinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile.
Tervishoiuteenuse osutajate ülesanded kvaliteedi tagamisel
Tervishoiuteenuse osutajate kohustused pakutava teenuse kvaliteedi tagamisel on kehtestatud sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruses nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded".
Selle kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile osutatud tervishoiuteenuste kvaliteedi eest. Ta on kohustatud tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks ja arendamiseks ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide vähendamiseks välja töötama ja rakendama kvaliteedijuhtimissüsteemi.
Tervishoiuteenuste kvaliteedijuhtimissüsteem peab käsitlema:
1) teenindamiskvaliteedi tagamist;
2) patsientide rahulolu hindamist;
3) professionaalse kvaliteedi tagamist;
4) organisatsiooni töökorralduse ja juhtimise kvaliteedi tagamist.
Patsientide rahulolu tagamiseks ja tervishoiuteenuste osutamisega kaasneva riski juhtimiseks peab tervishoiuteenuse osutaja:
1) välja töötama patsiendi rahulolu analüüsi ja hindamise kriteeriumid, mis tagavad patsiendi rahulolu ning võimaldavad juhtida tervishoiuteenuste osutamisega kaasnevaid riske;
2) välja töötama ning patsientidele oma tegevuskohas teatavaks tegema organisatsiooni klienditeeninduse standardi;
3) oma tegevuskohas teatavaks tegema patsiendi õiguse pöörduda tervishoiuteenuse osutamise suhtes tekkinud kaebusega tervishoiutöötajate tegevuse kohta tervishoiuteenuse osutaja juhtkonna, Tervisekassa või Terviseameti poole, ning nende kontaktandmed;
4) vähemalt kord aastas tegema patsientide rahulolu ja kaebuste kokkuvõtte, analüüsi ja arutelu koos tulemuste protokollimisega. Patsiendi rahulolu analüüsi tulemused avalikustatakse tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas ja veebilehe olemasolul veebilehel.
Tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks ja riskide vähendamiseks peab tervishoiuteenuse osutaja:
1) protokollima tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud transfusioonireaktsioonid;
2) taotlema arstiabi kvaliteedi eksperdikomisjonilt hinnangut vaidlust tekitanud tervishoiuteenuse osutamise juhtumile;
3) kasutama kliinilist auditit, enesehindamist, ravidokumentide kontrolli;
4) registreerima ravimite kasutamisel ilmnenud kõrvaltoimed ja teavitama neist Ravimiametit;
5) regulaarselt korraldama haiglaravi teenuse osutamise korral haiglasiseseid kliinilisi konverentse, kuhu vajadusel kaasatakse ka vastavad eriarstid ja perearstid;
6) kehtestama haiglaravi teenuse osutamisel erialakonsiiliumide läbiviimise korra.
Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks kehtestab eriarstiabi osutaja tegevusjuhised:
1) haiglanakkuste kontrollimiseks ja vältimiseks;
2) ravimite, sealhulgas antibiootikumide määramiseks koos haigla ravimformulariga;
3) lamatiste vältimiseks ja ravimiseks;
4) transfusioonravi korraldamiseks;
5) patsiendi operatsioonieelse seisundi hindamiseks;
6) kiirguse kasutamiseks diagnostika- ja raviprotseduuride tegemisel.
Tervishoiuteenuse osutajate kohustused pakutava tervishoiuteenuse kättesaadavusele ja ravijärjekorra pidamisele on kehtestatud sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määruses nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded".
Selle kohaselt võib tervishoiuteenust osutada ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus teenust osutada kohe ning selle edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi terviseseisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi.
Tervishoiuteenuse osutaja peab ravijärjekorra infot paberil või enda infosüsteemis või digiregistratuuris.
Samuti peab tervishoiuteenuse osutaja tegevuskohas olema patsiendile nähtavas kohas välja pandud järgmine teave:
1) vastuvõtuaegade info erialade kaupa;
2) väljaspool vastuvõtuaega lähima ööpäevaringselt vältimatut abi osutava tervishoiuteenuse osutaja kontaktandmed;
3) tervishoiuteenuse kohta kaebuse ja ettepanekute esitamise kohtadena peavad olema märgitud tervishoiuteenuse osutaja, Tervisekassassa ja Terviseameti kontaktandmed;
4) Tervisekassa nõukogu kinnitatud ravijärjekordade maksimumpikkused.
Tervishoiuteenuse osutajate tegevuse nõuetelevastavust kontrollib Terviseamet.
Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Terviseameti tegevusvaldkonnad on tervishoid, nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje, keskkonnatervis, kemikaaliohutus ja meditsiiniseadmete ohutus. Terviseameti eesmärk on nendes valdkondades tervist toetava ja parendava elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud poliitika elluviimine. Terviseameti põhimäärus on kättesaadav siit.
Tervishoiuteenuste osutaja peab Terviseametilt taotlema tegevusloa. Tegevusluba on nõutav:
1) kiirabiteenuse osutamiseks;
2) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamiseks;
3) eriarstiabi osutamiseks;
4) iseseisvalt õendusabi osutamiseks;
5) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamiseks.
Tegevusloa taotlemiseks peab tervishoiuteenuse osutaja vastama teatud nõuetele, mida Terviseamet enne tegevusloa väljastamist kontrollib. Näiteks peab tegevusloa taotleja esitama:
- tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid ning esmasel tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalikud nõusolekud tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks;
- kiirabiteenuse osutamise loa taotlemise korral taotletavate kiirabibrigaadide arvu, koosseisu ja varustuse;
- ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekti, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta;
- andmed andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohta.
Kui tervishoiuteenuse osutajale on juba tegevusluba väljastatud, siis on ta kohustatud teavitama Terviseametit:
1) viivitamatult kõikidest muudatustest tervishoiutöötajate koosseisus;
2) suurtest tehnilistest riketest ja muudest olulistest muudatustest tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikus aparatuuris, kui nimetatud rikete ja muudatuste tulemusena on tegevusloa omajal võimatu osutada tegevusloal märgitud tervishoiuteenuseid.
Lisaks kontrollib Terviseamet kõiki tervishoiuteenuse osutajaid selles suhtes, kas nad täidavad õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
Tervisekassal on Tervisekassa seaduse alusel kohustus kontrollida osutatud tervishoiuteenuste põhjendatust ja kvaliteeti. Selle jälgimiseks kasutatakse:
- ravikindlustushüvitiste kontrollimist;
- kliinilisi auditeid;
- tegevuste ja tulemuste mõõtmise meetodeid (kliinilised indikaatorid);
- diagnoosipõhiseid kompleksteenuseid ehk DRG-sid.
Tervishoiuteenuste kvaliteedi parendamiseks toetab Tervisekassa ka erialaühenduste ja raviasutuste tegevusi nii andmekvaliteedi parandamisel kui ka arendusprojektide algatamisel parimatest rahvusvahelistest praktikatest õppimiseks.
Rohkem infot Tervisekassa rollist leiab siit.
Ravijuhendid
Tervisekassa on asutanud Ravijuhendite Nõukoja, mille eesmärk on patsientidele osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteedi parendamine. Selle eesmärgi saavutamiseks koostatakse kulutõhusad ja tõenduspõhised, kohalike oludega arvestavad Eesti ravijuhendid, mille väljatöötamise protsessi juhib Ravijuhendite Nõukoda.
Ravijuhend on dokument, mis annab tervishoiutöötajatelesoovitusi konkreetsete haigusseisundite käsitlemiseks Ravijuhendis antakse tõenduspõhiseid juhiseid haiguste diagnoosimise ja ravimise viiside kohta, samuti võib see sisaldada soovitusi haiguste ennetuseks.. Ravijuhendis toodud teave aitab meditsiinitöötajatel teha valikuid sekkumisviiside vahel, mis mõjutavad tervist, ravikvaliteeti ning tervishoiuressursside kasutamist. Ravijuhendi koostamise algatus võib tulla ükskõik milliselt asjakohaselt organisatsioonilt (nt erialaselts, patsientide rühm, õppeasutus jne).
Kõik nõukoja vastuvõetud ravijuhendid on kättesaadavad siit.
Ravijärjekorrad
Ravijärjekord on tervishoiuteenuse saamist ootavate inimeste nimekiri, mida peetakse tervishoiuteenuse osutaja registratuuris. Tervishoiuteenuse osutajate kohustused pakutava tervishoiuteenuse kättesaadavusele ja ravijärjekorra pidamisele on kehtestatud sotsiaalministri 21. augusti 2008. a määruses nr 46 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded".
Selle kohaselt võib tervishoiuteenust osutada ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning teenuse osutamise edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi terviseseisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi.
Tervisekassa nõukogu on kehtestanud ravijärjekordade maksimummäärad. See tähendab aega, mille jooksul inimene peab kindlasti arsti vastuvõtule pääsema. Määrade kehtestamisel on lähtutud põhimõttest, et inimene peaks saama vajamineva tervishoiuteenuse sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund oluliselt ei halvene.
Rohkem infot ravijärjekordade kohta leiab siit.
Kui kaheldakse raviteenuse kvaliteedis, siis peaks pöörduma sotsiaalministeeriumi juures tegutseva nõuandva tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperdikomisjoni poole. Tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperdikomisjon on nõuandev komisjon, mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Terviseametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine.
Komisjoni pädevuses on:
1) anda hinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile;
2) teha ettepanekuid Terviseametile järelevalvemenetluse algatamiseks tervishoiuteenuse osutaja tegevuse üle;
3) teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale tervishoiutöötaja pädevuse hindamiseks ja täienduskoolitusele suunamiseks;
4) teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale töökorralduse muutmiseks;
5) teha ettepanekuid Terviseametile tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks;
6) teha ettepanekuid Terviseametile tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa väljaandmisest keeldumiseks;
7) teha ettepanekuid Eesti Haigekassale tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingute ülevaatamiseks.
Tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperdikomisjonile tuleb esitada avaldus, kui on tekkinud kahtlus tervishoiuteenuse osutamise asjakohasuse, arsti otsuse, ravivea või teenuse ohutuse suhtes. Avaldus tuleb saata:
Tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperdikomisjon, Sotsiaalministeerium, Suur-Ameerika 1
10122 , Tallinn või e-postiga info [at] sm.ee (info[at]sm[dot]ee) (avaldus peab olema digiallkirjastatud).
Kirjalik avaldus peab olema selgelt ja arusaadavalt sõnastatud ning peab sisaldama:
1) patsiendi kontaktandmeid (nimi ja telefoninumber, e-posti aadress või postiaadress);
2) kõnealuse tervishoiuteenuse osutaja andmeid (raviasutuse nimetus, arsti vm tervishoiutöötaja nimi ja tervishoiuteenuse osutamise koht);
3) patsiendi allkirjaga nõusolekut (kasutada patsiendi terviseandmeid, mis on tema avalduse asjaolude selgitamiseks vajalikud.
Kui komisjon on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel teeb erialaseltsile ettepaneku kontrollida eksinud meditsiinitöötaja pädevust. Komisjon võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju. Rahalise hüvituse saamiseks võib patsient pöörduda kohtusse.
Ravimiamet on valitsusasutus, mille ülesanne on kaitsta rahva tervist Eestis kasutatavate ravimite järelevalve kaudu. Ravimiamet osaleb ka loomade tervise kaitses, tehes järelevalvet veterinaarravimite üle. Ravimiamet on sotsiaalministeeriumi haldusalas.
Ravimiametil on mitmesugused järelevalvefunktsioonid. Amet hindab ravimite kvaliteeti, ohutust ja toimivust enne neile müügiloa andmist, kontrollib laboratoorselt ravimite kvaliteeti, teeb järelevalvet ravimite tootmise, sisseveo ja müügi erinevate etappide üle.
Ravimiamet otsustab kliiniliste ravimiuuringute lubatavuse üle, kontrollib ravimireklaami nõuetelevastavust, kogub ja analüüsib andmeid ravimite kasutamise mahu ja ohutuse kohta. Lisaks riiklikele funktsioonidele on Ravimiametil rahvusvahelised kohustused – esindada Eestit Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu ravimite järelevalvevõrgustikus, andes nõu ja infot normdokumentide ettevalmistamisel ning ravimiekspertiisides.