Insuldi juhtprojekti mõju kvantitatiivne hindamine
Tervisekassa analüütika osakond
2022-11-22
1 Eesmärk
Hinnata insuldi juhtprojekti mõju. Selleks võrreldakse nelja haigla sekkumispatsiente (kes said täiendavaid teenuseid) ülejäänud patsientidega, samuti juhtprojekti patsiente eelneva perioodi insuldipatsientidega.
2 Meetodid
Raviarvete järgi algas perioodil 01.07.2020 kuni 30.06.2021 IVKH-s, LTKH-s, PERH-is ja TÜK-is kokku 2090 raviteekonda 2035 isikul. QuestLinki portaali oli andmeid kogutud 2034 teekonna / 2023 isiku kohta; sealjuures 38 sellise isiku kohta, kellel arvete järgi teekonda ei olnud. Valdava osa selliste teekondade, mis algasid kordusinsuldiga, kohta andmeid kogutud ei olnud. Sellest tulenevalt kaasatakse käesolevasse analüüsi ainult need teekonnad, mis juhtprojekti jooksul esinesid antud isikutel esimest korda (st välja jäetakse kordusinsuldiga alanud teekonnad) – s.o 2035 teekonda. Samuti jäetakse kõrvale tühistatud teekonnad (nt kui kindlustus katkes).
3 Baasnäitajate võrdlus
Eesmärk on võrrelda nelja haigla (PERH, TÜK, IVKH, LTKH) arendusprojekti patsientide (raviteekonnal sisalduv vähemalt üks arendusprojekti tähistav statistiline kood) ja ülejäänud sama perioodi patsientide (haigestumine perioodil 01.07.2020-30.06.2021) baasinäitajaid (iga haigla eraldi ja kõik haiglad kokku) ning anda hinnang kuivõrd võrreldavad vastavad grupid on ning kas ja kuidas oleks võimalik neid gruppe muuta võrreldavamaks (nt kohandamine, võrdlusgrupi sobitamine).
Baasnäitajad: vanus, sugu, suitsetamine, alkoholi tarbimine, elukoht enne indekssündmust, enne indekssündmust üksi elamine, insuldieelne funktsionaalne staatus (liikuvus, tualeti kasutamine, riietumine), insuldi raskusaste (kategooria/skoor), insuldi raskusaste (teadvuselolek), sümptomite kestus, kaasuvad haigused/eelnevad haigestumised (varasem insult, TIA, südameinfarkt, isheemiatõbi, südamekodade virvendus, diabeet, hüpertentsioon, hüperlipideemia), indeksravi.
Juhtprojekti patsiente käsitletakse selles analüüsis valimina, mis osa kõigist ägeda isheemilise insuldi patsientide üldkogumist ja on ajas üldistatav. Sekkumisrühma patsiente võrreldakse kontrollgrupiga, kasutades asjakohaseid statistilisi teste. Baasnäitajaid, mille alusel rühmi omavahel võrreldakse, on 21. Seetõttu kasutatakse üksikute testitulemuste tõlgendamisel Bonferroni meetodit ning iga p-väärtust võrreldakse olulisusnivooga 0,05/21 (0.002381).
Sekkumisrühmas oli 264 teekonda ning kontrollrühmas 1771 teekonda.
3.1 Tulemused
Keskmiselt algas kuu jooksul 170 teekonda. Märgata on algavate teekondade arvu vähenemist 2020. a novembris.
3.1.1 Vanus
Patsiendid olid keskmiselt 74.0 aastat vanad (min 24, mediaan 75, max 103 a). Sekkumis- ja kontrollrühma vanuse statistika on allolevas tabelis. Keskmine vanus ei olnud kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (t-test: p = 0.3095).
| Grupp | Andmetega | Keskmine | Min | Mediaan | Max |
|---|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 1771 | 73.9 | 24 | 75 | 103 |
| Sekkumis- | 264 | 74.7 | 33 | 77 | 97 |
3.1.2 Sugu
Patsientidest 48.4% olid mehed ja 51.6% naised. Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on allolevas tabelis. Sooline jaotus ei olnud kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (hii-ruut-test: p = 0.0033).
| Grupp | Andmetega | Mehi | Naisi |
|---|---|---|---|
| Kontroll- | 1771 | 49.7% | 50.3% |
| Sekkumis- | 264 | 39.8% | 60.2% |
3.1.3 Suitsetamine enne insulti
Patsientidest 21.9% suitsetas enne insulti. Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on allolevas tabelis. Suitsetamise levimus ei olnud kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (hii-ruut-test: p = 0.1440).
| Grupp | Andmetega | Suitsetajaid |
|---|---|---|
| Kontroll- | 1320 | 22.6% |
| Sekkumis- | 213 | 17.8% |
3.1.4 Alkoholi tarvitamine enne insulti
Patsientidest 11.7% tarvitas alkoholi enne insulti iga päev. Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on allolevas tabelis. Alkoholitarvitamise levimus ei olnud kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (hii-ruut-test: p = 0.5962).
| Grupp | Andmetega | Alkoholitarvitajaid |
|---|---|---|
| Kontroll- | 1295 | 11.4% |
| Sekkumis- | 212 | 13.2% |
3.1.5 Elukoht
Patsientidest 80.9% elas enne insulti kodus ning sealjuures ei vajanud abi; 14.0% elasid kodus, aga vajasid abi; 4.2% elasid hooldekodus; 0.6% haiglas; 0.4% mujal. Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on allolevas tabelis. Elukoha jaotus ei olnud kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (Fisheri täpne test: p = 0.0130).
| Grupp | Andmetega | Kodus (ilma abita) | Kodus (vajas abi) | Hooldekodus | Haiglas | Mujal |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 1581 | 80.6% | 13.7% | 4.7% | 0.6% | 0.4% |
| Sekkumis- | 252 | 82.5% | 15.9% | 0.8% | 0.8% | 0.0% |
3.1.6 Üksi elamine
Patsientidest 40.0% elas enne insulti üksi. Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on allolevas tabelis. Üksi elavate patsientide osakaal ei olnud kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (hii-ruut-test: p = 0.1585).
| Grupp | Andmetega | Elas üksi |
|---|---|---|
| Kontroll- | 1200 | 39.2% |
| Sekkumis- | 206 | 44.7% |
3.1.7 Liikuvus
Patsientidest 81.7% suutis enne insulti kõndida ilma abivahendita, 15.4% vajas kõndimiseks abi/abivahendit ning 2.9% ei suutnud kõndida. Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on allolevas tabelis. Liikuvuse jaotus ei olnud kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (hii-ruut-test: p = 0.4157).
| Grupp | Andmetega | Suutis ilma abita kõndida | Suutis abi(vahendi)ga kõndida | Ei suutnud kõndida |
|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 1513 | 81.7% | 15.2% | 3.1% |
| Sekkumis- | 245 | 82.0% | 16.3% | 1.6% |
3.1.8 Tualeti kasutamine
Patsientidest 5.3% vajas enne insulti tualetis käimisel abi. Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on allolevas tabelis. Tualetis käimisel abi vajavate patsientide osakaal ei olnud kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (hii-ruut-test: p = 0.0893).
| Grupp | Andmetega | Vajas abi |
|---|---|---|
| Kontroll- | 1515 | 5.7% |
| Sekkumis- | 247 | 2.8% |
3.1.9 Riietumine
Patsientidest 7.0% vajas enne insulti riietumisel abi. Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on allolevas tabelis. Riietumisel abi vajavate patsientide osakaal ei olnud kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (hii-ruut-test: p = 0.0601).
| Grupp | Andmetega | Vajas abi |
|---|---|---|
| Kontroll- | 1512 | 7.5% |
| Sekkumis- | 249 | 4.0% |
3.1.10 Insulid raskusaste (kategooria)
Patsientidest 4.2% oli ilma sümptomiteta insuldiga (NIHSS kategooria 1), 37.5% oli kerge insuldiga, 39.7% mõõduka, 9.2% raske ning 9.5% üliraske insuldiga (kat 5). Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on allolevas tabelis. Insuldi raskusastme jaotus ei olnud kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (hii-ruut-test: p = 0.0036).
| Grupp | Andmetega | 1 (insuldi sümptomid puuduvad) | 2 (kerge) | 3 (mõõdukas) | 4 (raske) | 5 (üliraske) |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 1508 | 4.3% | 36.4% | 39.3% | 9.7% | 10.3% |
| Sekkumis- | 250 | 3.2% | 44.0% | 42.4% | 6.0% | 4.4% |
3.1.11 Teadvuselolek
Patsientidest 78.4% oli haiglasse jõudes täiesti ärkvel, 18.2% unine ning 3.3% oli koomas. Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on allolevas tabelis. Teadvuseloleku jaotus oli kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (hii-ruut-test: p = 0.0022).
| Grupp | Andmetega | Täiesti ärkvel | Unine | Koomas |
|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 1660 | 77.2% | 19.2% | 3.7% |
| Sekkumis- | 258 | 86.4% | 12.4% | 1.2% |
3.1.12 Sümptomite kestus
Patsientidest 57.4% olid sümptomid kestnud juba üle 4,5 tunni. Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on allolevas tabelis. Üle 4,5 sümptomite kestusega patsientide osakaal ei olnud kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (hii-ruut-test: p = 0.5213).
| Grupp | Andmetega | Üle 4,5 h |
|---|---|---|
| Kontroll- | 1542 | 57.7% |
| Sekkumis- | 253 | 55.3% |
3.1.13 Indeksravi
Patsientidest 10.5% raviti trombektoomiaga, 26.2% trombolüüsiga (ilma trombektoomiata) ning 63.2% muul moel. Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on allolevas tabelis. Indeksravi jaotus oli kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (hii-ruut-test: p < 0.0001).
| Grupp | Andmetega | Trombektoomia | Trombolüüs | Muu |
|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 1771 | 10.8% | 24.6% | 64.5% |
| Sekkumis- | 264 | 8.3% | 37.1% | 54.5% |
3.1.14 Varasemad haigused
Eelneva 10 a raviarvete põhidiagnooside järgi.
Sekkumis- ja kontrollirühmas ei olnud varasemate haiguste levimused statistiliselt oluliselt erinevad.
| Andmetega | % kogu valimis | % sekkumisrühmas | % kontrollrühmas | p-väärtus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Insult | 2035 | 19.2 | 16.7 | 19.5 | 0.3143 |
| TIA | 2035 | 0.1 | 0.0 | 0.1 | 1.0000 |
| Südameinfarkt | 2035 | 5.8 | 5.3 | 5.9 | 0.8875 |
| Isheemiatõbi | 2035 | 13.1 | 12.1 | 13.3 | 0.6958 |
| Südamekodade virvendus | 2035 | 23.9 | 27.7 | 23.4 | 0.1416 |
| Diabeet | 2035 | 22.2 | 24.2 | 21.9 | 0.3829 |
| Hüpertensioon | 2035 | 80.1 | 84.5 | 79.4 | 0.0576 |
| Hüprelipideemia | 2035 | 16.8 | 16.7 | 16.8 | 1.0000 |
3.1.15 PROMs küsimustele vastamise meetod
90 päeva PROMs küsimustele oli 85.0% patsientidest ise vastanud (sisestas ise, lähedane või tervishoiutöötaja).Patsientide poolt antud vastuste osakaal ei olnud kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (hii-ruut-test: p = 0.7024).
| Grupp | Andmetega | Vastas lähedane, sisestas lähedane | Vastas lähedane, sisestas töötaja | Vastas patsient, sisestas lähedane | Vastas patsient, sisestas töötaja | Vastas ja sisestas patsient |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 749 | 6.1% | 29.6% | 6.1% | 47.1% | 11.5% |
| Sekkumis- | 138 | 5.8% | 21.0% | 5.8% | 60.9% | 8.7% |
1 aasta PROMs küsimustele oli 89.9% patsientidest ise vastanud (sisestas ise, lähedane või tervishoiutöötaja).Patsientide poolt antud vastuste osakaal ei olnud kahes rühmas statistiliselt oluliselt erinev (hii-ruut-test: p = 0.6762).
| Grupp | Andmetega | Vastas lähedane, sisestas lähedane | Vastas lähedane, sisestas töötaja | Vastas patsient, sisestas lähedane | Vastas patsient, sisestas töötaja | Vastas ja sisestas patsient |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 586 | 3.6% | 26.5% | 3.6% | 48.6% | 14.8% |
| Sekkumis- | 106 | 7.5% | 19.8% | 7.5% | 57.5% | 11.3% |
3.2 Kokkuvõte
Sekkumis- ja kontrollrühm on baasnäitajate poolest pigem sarnased, välja arvatud indeksravi ning teadvuseloleku suhtes. Teataval (statistiliselt mitteolulisel) määral erines ka sooline jaotus ning insuldi raskusaste (kategooria). Rühmade edasisel võrdlemisel tuleks neid tegureid arvesse võtta.
4 Arendusprojektide mõju
Eesmärk on võrrelda nelja haigla arendusprojekti patsientide (raviteekonnal sisalduv vähemalt üks arendusprojekti tähistav statistiline kood) ja ülejäänud sama perioodi patsientide projekti edukuse mõõdikute tulemusi, et hinnata, kas arendusprojektid on toonud statistiliselt olulist mõju elukvaliteedile ja raviteekonna terviklikkusele.
4.1 Meetodid
Time-to-event tüüpi tulemite (outcome), näiteks suremus, kordusinsult, puhul kasutatakse sekkumis- ja kontrollrühma võrdlemiseks elukestusanalüüsi meetodeid (Kaplan-Meieri kõverad, Coxi regressioon, riskitiheduste suhe (hazard ratio)).
Keskmiste võrdlemisel (nt keskmine sotsiaalmaksu muutus, tööle naasejate %) kasutatakse sobivaid hirerahilisi (üldistatud) lineaarse regressiooni mudeleid.
4.2 Tulemused
4.2.1 Insuldijärgse elukvaliteedi paranemist näitavad mõõdikud
4.2.1.1 Suremus
1 kuu, 3 kuu ja 1 aasta jooksul pärast insulti
Kuna mõned teekonnad lõppesid kordusinsuldiga, enne kui jõudis kätte jõuda 1 kuu, 3 kuu ja 1 aasta tähtaeg, siis kasutatakse kohandamata tulemuste hindamiseks Kaplan-Meieri meetodit (kordusinsuldi saamine on tsenseeriv sündmus) ning segavate teguritega kohandatud tulemuste hindamiseks Coxi võrdeliste riskide segamudelit (hierarhia: haigla > patsient).
Surmaga lõppes 553 teekonda (42 sekkumis- ja 511 kontrollgrupis). Üldine keskmine risk surra 1 kuu jooksul oli 13.6% (95% UV: 12.1–15.0%), kolme kuu jooksul 19.8% (95% UV: 18.0–21.5%) ning 1 aasta jooksul 27.7% (95% UV: 25.7–29.7%). Sekkumisrühmas oli keskmine kohandamata risk surra 1 kuu jooksul 4.9% (95% UV: 2.3–7.5%), kolme kuu jooksul 8.8% (95% UV: 5.3–12.1%) ning 1 aasta jooksul 16.1% (95% UV: 11.5–20.5%). Kontrollrühmas oli keskmine kohandamata risk surra 1 kuu jooksul 14.8% (95% UV: 13.2–16.5%), kolme kuu jooksul 21.5% (95% UV: 19.5–23.4%) ning 1 aasta jooksul 29.5% (95% UV: 27.3–31.6%).
Võttes arvesse rühmade erinevust (indeksravi, NIHSS kategooria, teadvuselolek, sugu) ning seda, et tegu on erinevate haiglate patsientidega, ilmneb Coxi regressioonist, et kontrollrühmas oli riskitihedus 1.71 korda suurem kui sekkumisrühmas (95% UV: 1.21–2.42).
4.2.1.2 Patsiendi hinnatud tervisetulemid (PROMIS-10) ehk elukvaliteet
Vaimne tervis ja füüsiline tervis vastavalt ICHOM-le, 3 kuud ja 1 aasta pärast insulti
PROMIS Global-10 skoori võrreldakse nn toorel (raw) ehk t-skooriks teisendamata kujul. Mõne patsiendi puhul on sama ankeeti (nt 90 päeva ankeeti) täidetud mitu korda, sel juhul kasutatakse neist kõige esimest.
Kolm kuud pärast insulti oli PROMIS-10 ankeedi täitnud 1237 patsienti; keskmine vaimse tervise skoor oli 11.7 (mediaan 12, min 4, max 20) ning keskmine füüsilise tervise skoor oli 12.5 (mediaan 13, min 4, max 19). Aasta pärast insulti oli PROMIS-10 ankeedi täitnud 915 patsienti; keskmine vaimse tervise skoor oli 11.8 (mediaan 12, min 4, max 20) ning keskmine füüsilise tervise skoor oli 12.7 (mediaan 13, min 4, max 19). Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on allolevas tabelis.
| Rühm | Andmetega | Keskmine | Mediaan | Min | Max | Andmetega | Keskmine | Mediaan | Min | Max |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 994 | 11.8 | 12 | 4 | 20 | 1004 | 12.6 | 13 | 4 | 19 |
| Sekkumis- | 207 | 11.0 | 11 | 4 | 20 | 211 | 11.8 | 12 | 6 | 18 |
| Rühm | Andmetega | Keskmine | Mediaan | Min | Max | Andmetega | Keskmine | Mediaan | Min | Max |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 727 | 11.9 | 12 | 4 | 20 | 735 | 12.8 | 13 | 4 | 19 |
| Sekkumis- | 160 | 11.1 | 11 | 4 | 20 | 156 | 12.2 | 12 | 5 | 19 |
| Kontroll- | Sekkumis- | |
|---|---|---|
| 4 | 1 (0.1%) | 0 (0.0%) |
| 5 | 10 (1.0%) | 0 (0.0%) |
| 6 | 15 (1.5%) | 8 (3.8%) |
| 7 | 36 (3.6%) | 14 (6.6%) |
| 8 | 56 (5.6%) | 16 (7.6%) |
| 9 | 58 (5.8%) | 13 (6.2%) |
| 10 | 83 (8.3%) | 19 (9.0%) |
| 11 | 92 (9.2%) | 27 (12.8%) |
| 12 | 103 (10.3%) | 26 (12.3%) |
| 13 | 122 (12.2%) | 20 (9.5%) |
| 14 | 130 (12.9%) | 19 (9.0%) |
| 15 | 115 (11.5%) | 19 (9.0%) |
| 16 | 81 (8.1%) | 20 (9.5%) |
| 17 | 56 (5.6%) | 8 (3.8%) |
| 18 | 37 (3.7%) | 2 (0.9%) |
| 19 | 9 (0.9%) | 0 (0.0%) |
| Kontroll- | Sekkumis- | |
|---|---|---|
| 4 | 18 (1.8%) | 7 (3.4%) |
| 5 | 32 (3.2%) | 6 (2.9%) |
| 6 | 27 (2.7%) | 10 (4.8%) |
| 7 | 42 (4.2%) | 15 (7.2%) |
| 8 | 62 (6.2%) | 14 (6.8%) |
| 9 | 90 (9.1%) | 18 (8.7%) |
| 10 | 84 (8.5%) | 24 (11.6%) |
| 11 | 90 (9.1%) | 23 (11.1%) |
| 12 | 110 (11.1%) | 21 (10.1%) |
| 13 | 108 (10.9%) | 22 (10.6%) |
| 14 | 93 (9.4%) | 11 (5.3%) |
| 15 | 79 (7.9%) | 9 (4.3%) |
| 16 | 66 (6.6%) | 15 (7.2%) |
| 17 | 41 (4.1%) | 8 (3.9%) |
| 18 | 24 (2.4%) | 3 (1.4%) |
| 19 | 18 (1.8%) | 0 (0.0%) |
| 20 | 10 (1.0%) | 1 (0.5%) |
| Kontroll- | Sekkumis- | |
|---|---|---|
| 4 | 1 (0.1%) | 0 (0.0%) |
| 5 | 4 (0.5%) | 1 (0.6%) |
| 6 | 9 (1.2%) | 2 (1.3%) |
| 7 | 23 (3.1%) | 4 (2.6%) |
| 8 | 40 (5.4%) | 14 (9.0%) |
| 9 | 59 (8.0%) | 14 (9.0%) |
| 10 | 43 (5.9%) | 14 (9.0%) |
| 11 | 61 (8.3%) | 20 (12.8%) |
| 12 | 82 (11.2%) | 15 (9.6%) |
| 13 | 91 (12.4%) | 15 (9.6%) |
| 14 | 76 (10.3%) | 19 (12.2%) |
| 15 | 95 (12.9%) | 14 (9.0%) |
| 16 | 67 (9.1%) | 9 (5.8%) |
| 17 | 50 (6.8%) | 9 (5.8%) |
| 18 | 27 (3.7%) | 5 (3.2%) |
| 19 | 7 (1.0%) | 1 (0.6%) |
| Kontroll- | Sekkumis- | |
|---|---|---|
| 4 | 3 (0.4%) | 2 (1.2%) |
| 5 | 9 (1.2%) | 1 (0.6%) |
| 6 | 19 (2.6%) | 4 (2.5%) |
| 7 | 27 (3.7%) | 9 (5.6%) |
| 8 | 49 (6.7%) | 19 (11.9%) |
| 9 | 69 (9.5%) | 16 (10.0%) |
| 10 | 72 (9.9%) | 16 (10.0%) |
| 11 | 76 (10.5%) | 24 (15.0%) |
| 12 | 93 (12.8%) | 18 (11.2%) |
| 13 | 95 (13.1%) | 21 (13.1%) |
| 14 | 56 (7.7%) | 14 (8.8%) |
| 15 | 48 (6.6%) | 6 (3.8%) |
| 16 | 48 (6.6%) | 2 (1.2%) |
| 17 | 28 (3.9%) | 5 (3.1%) |
| 18 | 19 (2.6%) | 1 (0.6%) |
| 19 | 7 (1.0%) | 1 (0.6%) |
| 20 | 9 (1.2%) | 1 (0.6%) |
Võttes arvesse segavaid tegureid (sugu, indeksravi, NIHSS kategooria, teadvuseolek), tuli kontrollrühma keskmine 3 kuu vaimse tervise PROMIS-10 skoor 0.9 võrra kõrgem kui sekkumisrühmas (95% UV: 0.3 kuni 1.4). Kuna kontrollrühma suremus oli suurem (isegi segavaid tegureid arvestades) ning surnud inimeste elukvaliteet enne surma on tõenäoliselt madalam kui neil, kes ei surnud ära, võib arvata, et tegemist on ülehinnanguga ning tegelik keskmiste skooride erinevus kahe rühma vahel on väiksem. Analoogselt oli 3 kuu füüsilise tervise skoor kontrollrühmas keskmiselt 0.7 võrra kõrgem kui sekkumisrühmas (95% UV: 0.3 kuni 1.1). Ühe aasta keskmine vaimse tervise skoor (segavaid tegureid arvestades) oli kontrollrühmas keskmiselt 0.7 võrra kõrgem kui sekkumisrühmas (95% UV: 0.1 kuni 1.2). Ühe aasta keskmine füüsilise tervise skoor (segavaid tegureid arvestades) oli kontrollrühmas keskmiselt 0.4 võrra kõrgem kui sekkumisrühmas (95% UV: 0.1 kuni 0.9).
4.2.1.3 Tööle naasmine
1 aasta pärast insulti (2 kuul pärast 1 aasta möödumist insuldist on olnud tööl vähemalt ühe päeva)
Arvesse lähevad teekonand, milles olnud patsiendid aasta jooksul enne teekonna algust olid tööl (vähemalt üks päev oli neil olemas tööandjapoolne ravikindlustus; kindlustusliigid 1, 2, 6 ja 57); arvesse lähevad ka need teekonnad, mis on lõppenud kordusinsuldi või surmaga.
Analüüsi tegemise hetkel ei olnud 0 teekonnal veel insuldist 14 kuud möödunud; nemad jäävad analüüsist hetkel kõrvale. Alles jäänud 2035 teekonnast 462 olid sellised, kus aasta jooksul enne insulti oli patsiendil olnud tööandjapoolne ravikindlustus. Neist 194 (42.0%) omas tööandajpoolset kindlustust ka pärast insulti (vähemalt ühe päeva 13. või 14. kuu jooksul). Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on allolevas tabelis.| Grupp | Kindlustatud enne insulti | Kindlustatud pärast insulti | Kindlustatud pärast insulti (%) |
|---|---|---|---|
| Kontroll- | 405 | 169 | 41.7 |
| Sekkumis- | 57 | 25 | 43.9 |
Kahe kuu jooksul pärast aasta möödumist insuldist oli (segavaid tegureid arvesse võttes) kontrollrühmas 0.4% võrra vähem kindlustatuid kui sekkumisrühmas, ent see erinevus pole statistiliselt oluline (95% UV: -14.2% kuni 13.3%).
4.2.1.4 Makstud sotsiaalmaksu muutus
1 aasta pärast insulti (sotsiaalmaks 2 kuul enne insulti ja 2 kuul pärast 1 aasta möödumist insuldist)
Arvesse lähevad ka need teekonnad, millel 2 kuud enne insulti oli SM 0. Arvestatakse ainult tööandja poolt makstud sotsiaalmaksu (need, kellel seda pole, on SM 0). Arvesse lähevad ka surma või kordusinsuldiga lõppenud teekonnad (surma puhul on 13. ja 14. kuu SM 0).
Analüüsi tegemise hetkel ei olnud 259 teekonnal veel insuldist 15 kuud möödunud (eelmise kuu TSD esitatakse järgmise kuu 10. kuupäevaks); nemad jäävad analüüsist hetkel kõrvale. Analüüsi jäänud 1776 teekonnal oli sotsiaalmaks vähenenud keskmiselt 31.7 euro võrra (mediaan 0, min -5275.38, max 1970.2 eur). Sekkumis- ja kontrollrühma statistika on all.| Grupp | Andmetega | Keskmine | Mediaan | Min | Max |
|---|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 1531 | -29.4 | 0 | -5275.38 | 1970.2 |
| Sekkumis- | 245 | -45.7 | 0 | -1219.03 | 419.2 |
Segavaid tegureid arvestades ei olnud kahe rühma keskmine sotsiaalmaksu muutus statistiliselt oluliselt erinev: rühmadevaheline erinevus -19.49 eurot, 95% UV: -48.13 kuni 9.15 eurot.
Kuna kontrollrühmas oli suremus ka segavaid tegureid arvestades kui sekkumisrühmas, siis vaatame ka ainult neid teekondi, mis kestsid 365 päeva. Nende teekondade puhul samuti ei olnud keskmine SM muutus (segavaid tegureid arvestades) kahe rühma vahel statistiliselt oluliselt erinev: rühmadevaheline erinevus -20.59 eurot, 95% UV: -59.12 kuni 17.94 eurot.
4.2.1.5 Elukoht pärast insulti
Vastavalt ICHOM-le, 3 kuud ja 1 aasta pärast
a) Need patsiendid, kes enne insulti elasid kodus ilma abita
Enne insulti elas kodus ilma abita 1482 patsienti (80.9% vastanutest). Neist, kes 3 kuu pärast elus olid ja kes ankeedile vastasid (1093), elas endiselt kodus ilma abita 49.1%. Neist, kes 1 aasta pärast ankeedile vastasid (887), elas endiselt kodus ilma abita 48.6%.
| Grupp | Haiglas | Hooldekodus | Kodus ilma abita | Kodus, abiga | Mujal | N |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 4.8 | 6.0 | 50.3 | 37.6 | 1.4 | 905 |
| Sekkumis- | 4.8 | 3.2 | 43.6 | 47.3 | 1.1 | 188 |
| Grupp | Haiglas | Hooldekodus | Kodus ilma abita | Kodus, abiga | Mujal | N |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 1.5 | 9.6 | 49.0 | 37.6 | 2.3 | 732 |
| Sekkumis- | 1.9 | 8.4 | 46.5 | 43.2 | 0.0 | 155 |
Võttes arvesse segavaid tegureid, oli nende osakaal, kes 3 kuu pärast endiselt kodus ilma abita elasid, sekkumisrühmas 1.7% võrra suurem kui kontrollrühmas (erinevus pole statistiliselt oluline, 95% UV: -5.2 kuni 8.5%).
Võttes arvesse segavaid tegureid, oli nende osakaal, kes 1 aasta pärast endiselt kodus ilma abita elasid, sekkumisrühmas 4.1% võrra suurem kui kontrollrühmas (erinevus pole statistiliselt oluline, 95% UV: -2.5 kuni 10.7%).
b) Need, kes enne insulti elasid kodus, aga vajasid abi
Enne insulti elas kodus abi vajades 256 patsienti (14.0% vastanutest). Neist, kes 3 kuu pärast elus olid ja kes ankeedile vastasid (151), elas endiselt kodus (abiga või ilma) 76.8%. Neist, kes 1 aasta pärast ankeedile vastasid (97), elas endiselt kodus (abiga või ilma) 87.6%.
| Grupp | Haiglas | Hooldekodus | Kodus ilma abita | Kodus, abiga | Mujal | N |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 9.0 | 11.5 | 14.8 | 62.3 | 2.5 | 122 |
| Sekkumis- | 13.8 | 6.9 | 3.4 | 72.4 | 3.4 | 29 |
| Grupp | Haiglas | Hooldekodus | Kodus ilma abita | Kodus, abiga | Mujal | N |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 1.2 | 13.8 | 13.8 | 67.5 | 3.8 | 80 |
| Sekkumis- | 11.8 | 0.0 | 0.0 | 82.4 | 5.9 | 17 |
Võttes arvesse segavaid tegureid, oli nende osakaal, kes 3 kuu pärast endiselt kodus (abiga või ilma) elasid, sekkumisrühmas 6.0% võrra suurem kui kontrollrühmas (erinevus pole statistiliselt oluline, 95% UV: -22.9 kuni 10.8%).
Võttes arvesse segavaid tegureid, oli nende osakaal, kes 1 aasta pärast endiselt kodus (abiga või ilma) elasid, sekkumisrühmas 9.4% võrra suurem kui kontrollrühmas (erinevus pole statistiliselt oluline, 95% UV: -25.7 kuni 6.8%).
4.2.1.6 Funktsionaalne võimekus (smRSq)
Vastavalt ICHOM-le, 3 kuud ja 1 aasta pärast insulti
Kolme kuu Rankini skoor oli olemas 1380 patsiendil. Keskmine skoor oli 2.4 (mediaan 2, min 0, max 5). Ühe aasta Rankini skoor oli olemas 1064 patsiendil: keskmine 2.2 (mediaan 2, min 0, max 5).| Grupp | Keskmine | Mediaan | Min | Max | Keskmine | Mediaan | Min | Max |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 2.3 | 2 | 0 | 5 | 2.2 | 2 | 0 | 5 |
| Sekkumis- | 2.5 | 3 | 0 | 5 | 2.3 | 2 | 0 | 5 |
| Kontroll- | Sekkumis- | |
|---|---|---|
| 0 | 98 (8.5%) | 11 (5.0%) |
| 1 | 304 (26.3%) | 39 (17.6%) |
| 2 | 217 (18.7%) | 54 (24.3%) |
| 3 | 287 (24.8%) | 78 (35.1%) |
| 4 | 147 (12.7%) | 27 (12.2%) |
| 5 | 105 (9.1%) | 13 (5.9%) |
| Kontroll- | Sekkumis- | |
|---|---|---|
| 0 | 108 (12.2%) | 11 (6.1%) |
| 1 | 223 (25.3%) | 47 (26.0%) |
| 2 | 176 (19.9%) | 39 (21.5%) |
| 3 | 214 (24.2%) | 52 (28.7%) |
| 4 | 105 (11.9%) | 20 (11.0%) |
| 5 | 57 (6.5%) | 12 (6.6%) |
Võttes arvesse segavaid tegureid, oli keskmine 3 kuu Rankini skoor sekkumisrühmas 0.18 võrra suurem kui kontrollrühmas (95% UV: 0.00 kuni 0.37).
Võttes arvesse segavaid tegureid, oli keskmine 1 aasta Rankini skoor sekkumisrühmas 0.14 võrra suurem kui kontrollrühmas (95% UV: -0.07 kuni 0.35).
4.2.2 Raviteekonna terviklikkust näitavad mõõdikud
4.2.2.1 Patsiendi hinnatud kogemus (PREM)
Vastavalt asutuste poolt kogutud informatsioonile
Teostatud eraldi analüüsina; LTKH ainult
4.2.2.2 Kordusinsultide esinemine
Isheemilise insuldi esinemine 3 kuu ja 1 aasta jooksul pärast insulti
Kordusinsuldiga lõppes 110 teekonda (11 sekkumis- ja 99 kontrollgrupis). Üldine keskmine risk saada kordusinsult kolme kuu jooksul oli 3.0% (95% UV: 2.2–3.8%) ning 1 aasta jooksul 6.7% (95% UV: 5.5–7.9%). Sekkumisrühmas oli keskmine kohandamata risk saada kordusinsult kolme kuu jooksul 0.8% (95% UV: 0.0–1.8%) ning 1 aasta jooksul 4.7% (95% UV: 1.9–7.4%). Kontrollrühmas oli keskmine kohandamata risk kolme kuu jooksul 3.4% (95% UV: 2.5–4.3%) ning 1 aasta jooksul 7.0% (95% UV: 5.7–8.3%).
Võttes arvesse rühmade erinevust (indeksravi, NIHSS kategooria, teadvuselolek, sugu) ning seda, et tegu on erinevate haiglate patsientidega, ilmneb Coxi regressioonist, et kontrollrühmas oli riskitihedus 1.63 korda suurem kui sekkumisrühmas (95% UV: 0.86–3.06). Seega kahes rühmas ei olnud kordusinsuldi saamise risk statistiliselt oluliselt erinev.
4.2.2.3 Välditavate tüsistuste esinemine
Statsionaarravi ajal või 1 kuu jooksul pärast statsionaarselt ravilt välja kirjutamist. Tüsistused metoodika määruse lisas 51
Definitsioonile vastavaid välditava tüsistuse arveid esines ainult ühel teekonnal.
4.2.2.4 Erakorraliste meditsiiniteenuste kasutamine (EMO külastused, kiirabikutsed)
1 kuu ja 3 kuud pärast insulti
NB! Ainult EMO külastused, sest kiirabikaartide andmestikku EHK ei valda (valdab TEHIK) ning selle poole pöördumiseks pole ka sobivat X-tee teenust. Arvesse ei lähe need EMO arved, mis alustati insuldiga samal päeval või kuni 7 päeva jooksul.
Patsiente, kes külastasid EMO 1 kuu jooksul pärast insulti, oli 86 (4.2%); 3 kuu jooksul külastanuid oli 255 (12.5%).
Üldine keskmine risk (võttes arvesse ka suremust) külastada EMO ühe kuu jooksul oli 4.8% (95% UV: 3.8–5.8%) ning kolme kuu jooksul 15.2% (95% UV: 13.4–16.8%). Sekkumisrühmas oli keskmine kohandamata risk ühe kuu jooksul 4.7% (95% UV: 2.1–7.3%) ning kolme kuu jooksul 17.4% (95% UV: 12.5–22.0%). Kontrollrühmas oli keskmine kohandamata risk ühe kuu jooksul 4.9% (95% UV: 3.8–5.9%) ning kolme kuu jooksul 14.8% (95% UV: 12.9–16.6%).
Võttes arvesse rühmade erinevust (indeksravi, NIHSS kategooria, teadvuselolek, sugu) ning seda, et tegu on erinevate haiglate patsientidega, ilmneb Coxi regressioonist, et sekkumisrühmas oli riskitihedus 1.14 korda väiksem kui kontrollrühmas (95% UV: 0.91–1.42). Seega kahes rühmas ei olnud EMO külastamise risk statistiliselt oluliselt erinev.
4.2.2.5 Antikoagulantravi määramine ja välja ostmine
Virvendusarütmiaga patsientidel 1 aasta jooksul pärast insulti
Patsiente, kel eelneva 10 a jooksul oli diagnoositud virvendusarütmia, oli 487. Neist 323-le (66.3%) määrati/kirjutati välja AK retsept ning 321 (65.9%) ostis ka ravimi välja.Sekkumisrühmas oli patsiente, kel eelneva 10 a jooksul oli diagnoositud virvendusarütmia, 73. Neist 59-le (80.8%) määrati/kirjutati välja AK retsept ning 59 (80.8%) ostis ka ravimi välja.Kontrollrühmas oli patsiente, kel eelneva 10 a jooksul oli diagnoositud virvendusarütmia, 414. Neist 264-le (63.8%) määrati/kirjutati välja AK retsept ning 262 (63.3%) ostis ka ravimi välja.
Kuna mõned teekonnad lõppesid enne, kui jõuti ravimit välja kirjutada või osta, siis suremusega arvestamiseks kasutatame Kaplan-Meieri meetodit ning segavate teguritega arvestamiseks Coxi regressiooni.
Üldine keskmine tõenäosus (suremust arvesse võttes) saada AK retsepti 1 aasta jooksul oli 85.7% (95% UV: 80.7–89.4%). Sekkumisrühmas oli keskmine kohandamata tõenäosus saada AK retsept 90.3% (95% UV: 77.6–95.8%), , kontrollrühmas aga 84.6% (95% UV: 78.9–88.8%).
Võttes arvesse rühmade erinevust (indeksravi, NIHSS kategooria, teadvuselolek, sugu) ning seda, et tegu on erinevate haiglate patsientidega, ilmneb Coxi regressioonist, et sekkumisrühmas oli riskitihedus 1.06 korda väiksem kui kontrollrühmas (95% UV: 0.78–1.45). Seega kahes rühmas ei olnud AK määramise tõenäosus statistiliselt oluliselt erinev.
Üldine keskmine tõenäosus osta välja AK retsepti 1 aasta jooksul oli 87.6% (95% UV: 82.9–91.0%). Sekkumisrühmas oli keskmine kohandamata tõenäosus osta AK retsept 91.1% (95% UV: 78.9–96.2%), , kontrollrühmas aga 86.8% (95% UV: 81.4–90.6%).
Võttes arvesse rühmade erinevust (indeksravi, NIHSS kategooria, teadvuselolek, sugu) ning seda, et tegu on erinevate haiglate patsientidega, ilmneb Coxi regressioonist, et kontrollrühmas oli riskitihedus 1.08 korda suurem kui sekkumisrühmas (95% UV: 0.79–1.48). Seega kahes rühmas ei olnud AK väljaostmise tõenäosus statistiliselt oluliselt erinev.
4.2.2.6 Patsientide vastuvõtt perearstiabisse ja eriarstiabisse (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused)
3 kuu jooksul pärast insulti (vahemikus 60-120 päeva)
a) Neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused
Teekondi, mis ei olnud 60. päevaks lõppenud, oli 1628, neist 187 (11.5%) käisid 60.–120. päeval eriarsti vastuvõtul.Sekkumisrühmas oli teekondi, mis ei olnud 60. päevaks lõppenud, 242, neist 72 (29.8%) käisid 60.–120. päeval eriarsti vastuvõtul.Kontrollrühmas oli teekondi, mis ei olnud 60. päevaks lõppenud, 1386, neist 115 (8.3%) käisid 60.–120. päeval eriarsti vastuvõtul.
Üldine keskmine tõenäosus (suremust 60. ja 120. päeva vahel arvesse võttes) jõuda eriarsti visiidile oli 11.8% (95% UV: 10.2–13.4%). ; sekkumisrühmas 30.2% (95% UV: 24.1–35.7%); kontrollrühmas 8.6% (95% UV: 7.1–10.1%).
Võttes arvesse rühmade erinevust (indeksravi, NIHSS kategooria, teadvuselolek, sugu) ning seda, et tegu on erinevate haiglate patsientidega, ilmneb Coxi regressioonist, et kontrollrühmas oli riskitihedus 4.94 korda suurem kui sekkumisrühmas (95% UV: 3.59–6.78). Seega kahes rühmas oli eriarsti visiidile jõudmine statistiliselt oluliselt erinev.
b) Perearstid
Teekondi, mis ei olnud 60. päevaks lõppenud, oli 1628, neist 521 (32.0%) käisid 60.–120. päeval perearsti vastuvõtul.Sekkumisrühmas oli teekondi, mis ei olnud 60. päevaks lõppenud, 242, neist 92 (38.0%) käisid 60.–120. päeval perearsti vastuvõtul.Kontrollrühmas oli teekondi, mis ei olnud 60. päevaks lõppenud, 1386, neist 429 (31.0%) käisid 60.–120. päeval perearsti vastuvõtul.
Üldine keskmine tõenäosus (suremust 60. ja 120. päeva vahel arvesse võttes) jõuda perearsti visiidile oli 32.7% (95% UV: 30.4–35.0%). ; sekkumisrühmas 38.4% (95% UV: 31.9–44.3%); kontrollrühmas 31.7% (95% UV: 29.2–34.2%).
Võttes arvesse rühmade erinevust (indeksravi, NIHSS kategooria, teadvuselolek, sugu) ning seda, et tegu on erinevate haiglate patsientidega, ilmneb Coxi regressioonist, et kontrollrühmas oli riskitihedus 1.22 korda suurem kui sekkumisrühmas (95% UV: 0.95–1.55). Seega kahes rühmas ei olnud perearsti visiidile jõudmine statistiliselt oluliselt erinev.
4.2.2.7 Mediaanaeg ravietappide vahetamisel
Päevade arv, mis jäi esmase aktiivravi lõpukuupäeva ning järgneva ravietapi alguskuupäeva vahele
| etapp | N | Osakaal | Mediaanaeg |
|---|---|---|---|
| Järelravi | 207 | 10.2 | 7 |
| Statsionaarne taastusravi | 636 | 31.3 | 9 |
| Statsionaarne õendusabi | 477 | 23.4 | 14 |
| Muu ravi | 546 | 26.8 | 39 |
| Ambulatoorne õendusabi (koduõendus) | 32 | 1.6 | 41 |
| Ambulatoorne taastusravi | 244 | 12.0 | 47 |
| Grupp | etapp | N | Osakaal | Mediaanaeg |
|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | Järelravi | 179 | 10.1 | 7.0 |
| Kontroll- | Statsionaarne taastusravi | 521 | 29.4 | 9.0 |
| Kontroll- | Statsionaarne õendusabi | 432 | 24.4 | 14.0 |
| Kontroll- | Muu ravi | 400 | 22.6 | 24.0 |
| Kontroll- | Ambulatoorne õendusabi (koduõendus) | 25 | 1.4 | 41.0 |
| Kontroll- | Ambulatoorne taastusravi | 180 | 10.2 | 47.0 |
| Sekkumis- | Statsionaarne taastusravi | 115 | 43.6 | 8.0 |
| Sekkumis- | Järelravi | 28 | 10.6 | 8.0 |
| Sekkumis- | Statsionaarne õendusabi | 45 | 17.0 | 26.0 |
| Sekkumis- | Ambulatoorne õendusabi (koduõendus) | 7 | 2.7 | 41.0 |
| Sekkumis- | Ambulatoorne taastusravi | 64 | 24.2 | 47.5 |
| Sekkumis- | Muu ravi | 146 | 55.3 | 89.5 |
4.2.2.8 Taastusravile (ambulatoorne ja statsionaarne) jõudnud patsientide osakaal
6 kuu jooksul pärast insulti
Definitsioonile vastavaid statsionaarse taastusravi arveid oli 636 patsiendil, neist 631 (31.0% kõigist analüüsitud teekondadest) said statsionaarset taastusravi 6 kuu jooksul pärast insulti. Sekkumisrühmast sai statsionaarset taastusravi 115 (43.6%) ning kontrollrühmast 521 (29.4%).Definitsioonile vastavaid ambulatoorse taastusravi arveid oli 244 patsiendil, neist 222 (10.9% kõigist analüüsitud teekondadest) said ambulatoorset taastusravi 6 kuu jooksul pärast insulti. Sekkumisrühmast sai ambulatoorset taastusravi 64 (24.2%) ning kontrollrühmast 180 (10.2%).
Võttes arvesse rühmade erinevust (indeksravi, NIHSS kategooria, teadvuselolek, sugu) ning seda, et tegu on erinevate haiglate patsientidega, ilmneb hierarhilisest logistilisest regressioonist, et sekkumisrühmas oli 1.74 korda suurem tõenäosus saada statsionaarset taastusravi kui kontrollrühmas (95% UV: 1.31–2.31. Seega kahes rühmas oli statsionaarsele taastusravile jõudmise tõenäosus statistiliselt oluliselt erinev.
Võttes arvesse rühmade erinevust (indeksravi, NIHSS kategooria, teadvuselolek, sugu) ning seda, et tegu on erinevate haiglate patsientidega, ilmneb hierarhilisest logistilisest regressioonist, et sekkumisrühmas oli 2.61 korda suurem tõenäosus saada ambulatoorset taastusravi kui kontrollrühmas (95% UV: 1.84–3.69. Seega kahes rühmas oli ambulatoorsele taastusravile jõudmise tõenäosus statistiliselt oluliselt erinev.
4.2.2.9 Taastusravi (ambulatoorne ja statsionaarne) intensiivsus tundides
6 kuu jooksul pärast insulti
Patsiente, kes 6 kuu jooksul said statsionaarset taastusravi, oli 625. Keskmine statsionaarse taastusravi teenuste aeg oli 5.7 tundi (mediaan 4.5, min 0.5, max 31.0 h). Patsiente, kes 6 kuu jooksul said ambulatoorset taastusravi, oli 178. Keskmine statsionaarse taastusravi teenuste aeg oli 1.6 tundi (mediaan 1.0, min 0.5, max 9.5 h).| Grupp | N | Keskmine | Mediaan | Min | Max | N | Keskmine | Mediaan | Min | Max |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kontroll- | 511 | 5.6 | 4.2 | 0.5 | 27 | 133 | 1.5 | 1 | 0.5 | 9.0 |
| Sekkumis- | 114 | 6.6 | 5.0 | 1.0 | 31 | 45 | 1.8 | 1 | 0.5 | 9.5 |
Võttes arvesse segavaid tegureid, tuli sekkumisrühma keskmine statsionaarse taastusravi intensiivsus 1.3 h võrra kõrgem kui kontrollrühmas (95% UV: 0.3 kuni 2.2). Võttes arvesse segavaid tegureid, tuli sekkumisrühma keskmine ambulatoorse taastusravi intensiivsus 0.4 h võrra kõrgem kui kontrollrühmas (95% UV: 0.2 kuni 1.0).
4.2.2.10 Patsientide taastusarsti vastuvõtt
3 kuu jooksul pärast insulti (vahemikus 60-120 päeva)
Teekondi, mis ei olnud 60. päevaks lõppenud, oli 1628, neist 78 (4.8%) käisid 60.–120. päeval taastusravi arsti vastuvõtul.Sekkumisrühmas oli teekondi, mis ei olnud 60. päevaks lõppenud, 242, neist 25 (10.3%) käisid 60.–120. päeval taastusravi arsti vastuvõtul.Kontrollrühmas oli teekondi, mis ei olnud 60. päevaks lõppenud, 1386, neist 53 (3.8%) käisid 60.–120. päeval taastusravi arsti vastuvõtul.
Üldine keskmine tõenäosus (suremust 60. ja 120. päeva vahel arvesse võttes) jõuda taastusravi arsti visiidile oli 4.9% (95% UV: 3.8–6.0%). ; sekkumisrühmas 10.5% (95% UV: 6.5–14.3%); kontrollrühmas 3.9% (95% UV: 2.9–4.9%).
Võttes arvesse rühmade erinevust (indeksravi, NIHSS kategooria, teadvuselolek, sugu) ning seda, et tegu on erinevate haiglate patsientidega, ilmneb Coxi regressioonist, et sekkumisrühmas oli riskitihedus 2.46 korda suurem kui kontrollrühmas (95% UV: 1.48–4.06). Seega kahes rühmas oli taastusravi arsti visiidile jõudmine statistiliselt oluliselt erinev.
4.3 Kokkuvõte
Sekkumisrühma patsientide tulemid olid keskmiselt sama head või paremad kui kontrollrühmas: aastane suremus oli ligi kaks korda väiksem (16% vs 30%); neuroloogi või sisehaiguste arsti vastuvõtul käis poole aasta möödumsiel ligi kolm korda rohkem patsiente kui kontrollrühmas (30% vs 9%); statsionaarsele taastusravile jõudis poole rohkem kui kontrollrühmas (43% vs 29%) ning ambulatoorsele üle kahe korra enam kui kontrollrühmas (24% vs 10%). Ka taastusravi teenuste kasutamine nende patsientide hulgas, kes taastusravi said, oli sekkumisrühmas keskmiselt pool tundi kuni poolteist tundi mahukam kui kontrollrühmas.
5 Tulemusi ja kulusid mõjutavad baasnäitajad
Eesmärk on testida kuivõrd baasnäitajad mõjutavad tulemusi ja raviteekonna kulusid. Kohandada sellest tulenevalt antud hinnangut gruppide võrreldavusele ning sellele, kas ja kuidas muuta neid võrreldavamaks.
5.1 Meetodid
Arvestamaks baasnäitajate mõju kuludele, kasutatakse teenusepõhiseid hindasid 30.06.2022 seisuga (st DRG arvetel läheb DRG arvesse 0 kaaluga ning teenused 1.0 kaaluga). Kogus korrutatakse läbi koefitsiendiga 1 (TTL koefitsient), aga ei korrutata läbi koefitsiendiga 2 (lepingust tulenev koefitsient). Juhul, kui arvele on tehtud nõue (teenuse hulga kohta), siis seda arvestatakse.
Vanuse, soo, suitsetamise, alkoholitarvitamise, elukoha, üksielamise, liikuvuse, tualetikasutuse, riietumisvõimekuse, insuldi raskusastme, teadvuseloleku, sümptomite kestuse, indeksravi ning varasemate haiguste seost suremuse, elukvaliteedi, tööle naasmise, sotsiaalmaksu muutuse, funktsionaalse võimekuse, patsiendikogemuse, kordusinsultide esinemise, tüsistuste esinemise, EMO kasutamise, antikoagulantravi määramise, pere- ja eriarsti külastamise, taastusravi saamise ning selle intensiivsusega ning taastusraviarsti vastuvõtuga hinnatakse sobivate statistiliste meetoditega (vastavalt vajadusele korrelatsioonikordaja, hii-ruut testi, Fisheri täpse testi, t-testi, Wilcoxoni astaksumma testi, ANOVA, Kruskal-Wallise testi, Coxi regressiooni või logrank testiga).
5.2 Tulemused
Keskmine teekonna FFS hind oli 6784 eurot, keskmine arvete alusel välja makstud summa oli 5925 eurot.
| Kood | Teekondi | FFS | Arveid makstud | Hind 30.6.22 |
|---|---|---|---|---|
| 2323K | 14 | 6467 | 5601 | 9378 |
| 2324K | 323 | 5431 | 4752 | 7121 |
| 2325K | 197 | 6419 | 5654 | 7011 |
| 2326K | 4 | 24915 | 22197 | 22557 |
| 2327K | 130 | 17978 | 15958 | 17576 |
| 2328K | 80 | 15169 | 14112 | 16403 |
| 2329K | 1287 | 5475 | 4692 | 5255 |
5.2.1 Vanus
5.2.1.1 Kulu
Vanus ei olnud tugevalt korreleeritud teekonna FFS maksumusega (Spearmani astakkorrelatsioonikordaja väärtus 0.03). Kolmes vanusrühmas ei olnud FFS maksumus statistiliselt oluliselt erinev (Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.9475).
5.2.1.2 Suremus
Vanus on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.1.3 Elukvaliteet
Vanus on nõrgalt ja pöördvõrdeliselt seotud EQ5D skooriga (3 kuud: Pearsoni korrelatsioonikordaja -0.236, 95% UV -0.289…-0.181, 12 kuud: -0.233, 95% UV -0.295…-0.169).
5.2.1.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Vanus oli seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): nendel, kes naasesid tööle, oli keskmine vanus 60.4 aastat; neil, kes ei naasnud, oli keskmine vanus 62.9 aastat (Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0048).
5.2.1.5 Sotsiaalmaksu muut
Vanus on nõrgalt võrdeliselt seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (Spearmani astakkorrelatsioonikordaja 0.148, p-väärtus 0.0000).
5.2.1.6 Rankin
Vanus on mõõdukalt võrdeliselt seotud Rankini skooriga (3 kuud: Pearsoni korrelatsioonikordaja 0.376, 95% UV 0.329…0.420, 12 kuud: 0.339, 95% UV 0.285…0.391).
5.2.1.7 Kordusinsult
Vanus on kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0162).
5.2.1.8 EMO külastused
Vanus on EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0416).
5.2.1.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Vanus on antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0081).
Vanus ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0826).
5.2.1.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Vanus ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.2824).
5.2.1.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Vanus on eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.1.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Vanus on taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0181).
5.2.1.13 Statsionaarne taastusravi
Vanus ei ole statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.6709).
5.2.1.14 Ambulatoorne taastusravi
Vanus on ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.1.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Vanus on mõõdukalt pöördvõrdeliselt seotud kuue kuu jooksul saadud statsionaarse taastusravi intensiivsusega (korrelatsioonikordaja -0.148, 95% UV -0.224…-0.071), aga mitte ambulatoorse taastusravi intensiivsusega (korrelatsioonikordaja 0.062, 95% UV -0.086…0.207).
5.2.2 Sugu
5.2.2.1 Kulu
Sugu ei olnud seotud teekonna FFS maksumusega (meestel 6901, naistel 6675 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.3038).
5.2.2.2 Suremus
Sugu on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.2.3 Elukvaliteet
Sugu on seotud EQ5D skooriga (3 kuud: meestel keskmine EQ5D 0.66, naistel 0.61 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: meestel keskmine EQ5D 0.66, naistel 0.63 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0035).
5.2.2.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Sugu ei olnud seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): meestest naasis tööle 43.0%, naistest 40.1%; hii-ruut testi p-väärtus: 0.6292).
5.2.2.5 Sotsiaalmaksu muut
Sugu on seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (keskmine meestel -53.67, naistel -19.64, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0049).
5.2.2.6 Rankin
Sugu onseotud Rankini skooriga (3 kuud: meeste keskmine 2.14, naiste keskmine 2.60, t-testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: meeste keskmine 2.03, naiste keskmine 2.38, t-testi p-väärtus 0.0000).
5.2.2.7 Kordusinsult
Sugu ei ole kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.6367).
5.2.2.8 EMO külastused
Sugu on EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0281).
5.2.2.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Sugu ei ole antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.4509).
Sugu ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.7994).
5.2.2.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Sugu ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.8591).
5.2.2.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Sugu on eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0362).
5.2.2.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Sugu ei ole taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.4297).
5.2.2.13 Statsionaarne taastusravi
Sugu ei ole statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.3976).
5.2.2.14 Ambulatoorne taastusravi
Sugu ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1355).
5.2.2.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Sugu ei ole seotud kuue kuu jooksul saadud statsionaarse taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine meestel 5.6, naistel 5.9 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.3872; ambulatoorne: keskmine meestel 1.5, naistel 1.7 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.1477).
5.2.3 Suitsetamine enne insulti
5.2.3.1 Kulu
Suitsetamine ei olnud seotud teekonna FFS maksumusega (suitsetajatel 6982, mittesuitsetajatel 6339 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.9502).
5.2.3.2 Suremus
Suitsetamine on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0001).
5.2.3.3 Elukvaliteet
Suitsetamine on mõnel määral seotud EQ5D skooriga (3 kuud: suitsetajatel keskmine EQ5D 0.65, mittesuitsetajatel 0.63 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0363; 12 kuud: suitsetajatel keskmine EQ5D 0.65, mittesuitsetajatel 0.65, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.7879).
5.2.3.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Suitsetamine ei olnud seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): suitsetajatest naasis tööle 38.7%, mittesuitsetajatest 47.7%; hii-ruut testi p-väärtus: 0.1022).
5.2.3.5 Sotsiaalmaksu muut
Suitsetamine on seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (keskmine suitsetajatel -96.67, mittesuitsetajatel -25.16, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0000).
5.2.3.6 Rankin
Suitsetamine on seotud Rankini skooriga (3 kuud: mittesuitsetajate keskmine 2.40, suitsetajate keskmine 1.96, t-testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: mittesuitsetajate keskmine 2.20, suitsetajate keskmine 1.98, t-testi p-väärtus 0.0310).
5.2.3.7 Kordusinsult
Suitsetamine on kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0240).
5.2.3.8 EMO külastused
Suitsetamine ei ole EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.4478).
5.2.3.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Suitsetamine ei ole antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0914).
Suitsetamine ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.3103).
5.2.3.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Suitsetamine ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.3725).
5.2.3.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Suitsetamine ei ole eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.4846).
5.2.3.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Suitsetamine ei ole taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.3735).
5.2.3.13 Statsionaarne taastusravi
Suitsetamine ei ole statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.2853).
5.2.3.14 Ambulatoorne taastusravi
Suitsetamine ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1863).
5.2.3.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Suitsetamine ei ole seotud kuue kuu jooksul saadud statsionaarse taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine suitsetajatel 6.5, mittesuitsetajatel 5.5 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.2147; ambulatoorne: keskmine suitsetajatel 1.6, mittesuitsetajatel 1.5 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.8325).
5.2.4 Alkoholi tarvitamine enne insulti
5.2.4.1 Kulu
Alkoholi tarvitamine oli seotud teekonna FFS maksumusega (suitsetajatel 8314, mittesuitsetajatel 6251 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.0013).
5.2.4.2 Suremus
Alkoholi tarvitamine ei olnud suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.2435).
5.2.4.3 Elukvaliteet
Suitsetamine pole tugevalt seotud EQ5D skooriga (3 kuud: suitsetajatel keskmine EQ5D 0.64, mittesuitsetajatel 0.64 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.6070; 12 kuud: suitsetajatel keskmine EQ5D 0.63, mittesuitsetajatel 0.65, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0464).
5.2.4.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Alkoholitarvitamine ei olnud seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): tarvitajatest naasis tööle 39.0%, mittetarvitajatest 45.0%; hii-ruut testi p-väärtus: 0.4729).
5.2.4.5 Sotsiaalmaksu muut
Alkoholi tarvitamine on seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (keskmine suitsetajatel -88.57, mittesuitsetajatel -33.36, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0032).
5.2.4.6 Rankin
Alkoholi tarvitamine on osaliselt seotud Rankini skooriga (3 kuud: mittetarvitajate keskmine 2.35, tarvitajate keskmine 2.03, t-testi p-väärtus 0.0083; 12 kuud: mittetarvitajate keskmine 2.15, tarvitajate keskmine 2.32, t-testi p-väärtus 0.2129).
5.2.4.7 Kordusinsult
Eelnev alkoholi tarvitamine on kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0087).
5.2.4.8 EMO külastused
Alkoholi tarvitamine ei ole EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.3359).
5.2.4.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Alkoholi tarvitamine ei ole antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.5894).
Alkoholi tarvitamine ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.3123).
5.2.4.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Alkoholi tarvitamine on perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0446).
5.2.4.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Alkoholi tarvitamine ei ole eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0533).
5.2.4.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Alkoholi tarvitamine ei ole taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.3761).
5.2.4.13 Statsionaarne taastusravi
Alkoholi tarvitamine ei ole statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0592).
5.2.4.14 Ambulatoorne taastusravi
Alkoholi tarvitamine ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0746).
5.2.4.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Alkoholi tarvitamine ei ole tugevalt seotud kuue kuu jooksul saadud statsionaarse taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine tarvitajatel 7.0, mittetarvitajatel 5.6 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0272; ambulatoorne: keskmine tarvitajatel 1.5, mittetarvitajatel 1.5 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.7415).
5.2.5 Elukoht
Selles punktis jaotame elukoha küsimuse vastused kaheks: “Kodus (ilma abita)” vs muud variandid.
5.2.5.1 Kulu
Elukoht ei olnud seotud teekonna FFS maksumusega (kodus abita 6744, muu 6450 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.5326).
5.2.5.2 Suremus
Elukoht oli suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.5.3 Elukvaliteet
Elukoht oli seotud EQ5D skooriga (3 kuud: kodus,abita keskmine EQ5D 0.65, teistel 0.55 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: kodus,abita keskmine EQ5D 0.65, teistel 0.56, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0000).
5.2.5.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Elukoht ei olnud seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): kodus abita elavaist naasis tööle 43.3%, teistest 22.7%; hii-ruut testi p-väärtus: 0.0919).
5.2.5.5 Sotsiaalmaksu muut
Elukoht on seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (keskmine kodus abita elavatel -45.39, teistel -14.23, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0240).
5.2.5.6 Rankin
Elukoht on seotud Rankini skooriga (3 kuud: kodus abita elanud isikute keskmine 2.14, teiste keskmine 3.52, t-testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: kodus abita elanute keskmine 2.03, teiste keskmine 3.29, t-testi p-väärtus 0.0000).
5.2.5.7 Kordusinsult
Eelnev elukoht on kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.5.8 EMO külastused
Eelnev elukoht on EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0380).
5.2.5.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Elukoht ei ole antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.2623).
Elukoht ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.3690).
5.2.5.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Elukoht ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.3374).
5.2.5.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev elukoht on eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.5.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Elukoht on taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0486).
5.2.5.13 Statsionaarne taastusravi
Elukoht on statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0127).
5.2.5.14 Ambulatoorne taastusravi
Elukoht on ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0010).
5.2.5.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti - neil, kes said taastusravi)
Elukoht ei ole seotud kuue kuu jooksul saadud statsionaarse taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine kodus abita elavatel 5.7, teistel 5.5 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.7375; ambulatoorne: keskmised 1.6 vs 1.7 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.5288).
5.2.6 Üksi elamine
5.2.6.1 Kulu
Üksi elamine ei olnud seotud teekonna FFS maksumusega (üksi elavatel 6918, teistel 6821 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.0695).
5.2.6.2 Suremus
Üksi elamine on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0001).
5.2.6.3 Elukvaliteet
Üksi elamine on seotud EQ5D skooriga (3 kuud: üksikutel keskmine EQ5D 0.63, teistel 0.66 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: üksikutel keskmine EQ5D 0.64, teistel 0.66, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0468).
5.2.6.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Üksi elamine ei olnud seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): üksikutest naasis tööle 38.5%, teistest 43.4%; hii-ruut testi p-väärtus: 0.4494).
5.2.6.5 Sotsiaalmaksu muut
Üksi elamine ei ole seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (keskmine üksikutel -40.97, teistel -49.03, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0899).
5.2.6.6 Rankin
Üksi elamine on seotud Rankini skooriga (3 kuud: teiste keskmine 2.00, üksikute keskmine 2.43, t-testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: teiste keskmine 1.96, üksikute keskmine 2.21, t-testi p-väärtus 0.0108).
5.2.6.7 Kordusinsult
Üksi elamine ei ole kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.8123).
5.2.6.8 EMO külastused
Üksi elamine ei ole EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.4655).
5.2.6.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Üksi elamine ei ole antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1438).
Üksi elamine ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.4222).
5.2.6.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Üksi elamine ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.4071).
5.2.6.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Üksi elamine ei ole eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.7686).
5.2.6.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Üksi elamine ei ole taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.1498).
5.2.6.13 Statsionaarne taastusravi
Üksi elamine ei ole statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.2257).
5.2.6.14 Ambulatoorne taastusravi
Üksi elamine ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0931).
5.2.6.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Üksi elamine ei ole seotud kuue kuu jooksul saadud statsionaarse taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine üksikutel 5.5, teistel 5.9 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.2147; ambulatoorne: keskmine üksikutel 1.6, teistel 1.5 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.8325).
5.2.7 Liikuvus
Selles punktis on patsiendid jaotatud kahte rühma: enne insulti ilma abivahendita kõnnivõimelised vs abivahendit vajavad või kõnnivõimetud.
5.2.7.1 Kulu
Liikuvus oli seotud teekonna FFS maksumusega (abita kõndeivatel 6718, teistel 6930 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.0035).
5.2.7.2 Suremus
Insuldieelne liikuvus on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.7.3 Elukvaliteet
Liikuvus on seotud EQ5D skooriga (3 kuud: abita kõndivatel keskmine EQ5D 0.65, teistel 0.56 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: abita kõndivatel keskmine EQ5D 0.66, teistel 0.58, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0000).
5.2.7.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Liikuvus ei olnud seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): abita kõndijatest naasis tööle 43.1%, teistest 20.0%; hii-ruut testi p-väärtus: 0.2550). (Piiratud liikuvusega inimestest käis enne insulti tööl 10.)
5.2.7.5 Sotsiaalmaksu muut
Liikuvus on seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (keskmine abita kõndijatel -49.28, teistel -6.55, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0087).
5.2.7.6 Rankin
Liikuvus on seotud Rankini skooriga (3 kuud: teiste keskmine 3.24, abita kõndijate keskmine 2.15, t-testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: teiste keskmine 3.06, abita kõndijate keskmine 2.01, t-testi p-väärtus 0.0000).
5.2.7.7 Kordusinsult
Liikuvus on kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0064).
5.2.7.8 EMO külastused
Liikuvus ei ole EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1692).
5.2.7.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Liikuvus on antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0332).
Liikuvus ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0700).
5.2.7.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Liikuvus ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.9816).
5.2.7.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Liikuvus ei ole eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.3499).
5.2.7.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Liikuvus on taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0241).
5.2.7.13 Statsionaarne taastusravi
Liikuvus ei ole statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.6222).
5.2.7.14 Ambulatoorne taastusravi
Liikuvus on ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0062).
5.2.7.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Liikuvus on seotud kuue kuu jooksul saadud statsionaarse taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine abita kõndivatel 5.9, teistel 4.7 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0065; ambulatoorne: keskmine abita kõndivatel 1.6, teistel 1.6 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.1833).
5.2.8 Tualeti kasutamine
5.2.8.1 Kulu
Tualetis käimisega abivajamine ei olnud seotud teekonna FFS maksumusega (abi vajajatel 6092, teistel 6846 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.1890).
5.2.8.2 Suremus
Insuldieelne tualetis abi vajamine on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.8.3 Elukvaliteet
Liikuvus on seotud EQ5D skooriga (3 kuud: abi vajajate keskmine EQ5D 0.54, teistel 0.64 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: abi vajajatel keskmine EQ5D 0.55, teistel 0.65, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0009).
5.2.8.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Tualetis abi vajamine ei olnud seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): abi vajavatest naasis tööle 0.0%, teistest 43.0%; hii-ruut testi p-väärtus: 0.3599). (Tualetis abi vajavates inimestest käis enne insulti tööl 3.)
5.2.8.5 Sotsiaalmaksu muut
Tulaetis abi vajamine ei ole seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (keskmine abi vajajatel -4.77, teistel -43.39, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.1803).
5.2.8.6 Rankin
Tualetis abi vajamine on seotud Rankini skooriga (3 kuud: teiste keskmine 2.27, abi vajavate keskmine 3.78, t-testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: teiste keskmine 2.13, abi vajavate keskmine 3.50, t-testi p-väärtus 0.0000).
5.2.8.7 Kordusinsult
Tualetis abi vajamine ei ole kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.3733).
5.2.8.8 EMO külastused
Tualetis abi vajamine ei ole EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.4542).
5.2.8.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Tualetis abi vajamine on antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0102).
Tualetis abi vajamine on antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0241).
5.2.8.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Tualetis abi vajamine ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.3329).
5.2.8.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Tualetis abi vajamine ei ole eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0694).
5.2.8.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Tualetis abi vajamine ei ole taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.7427).
5.2.8.13 Statsionaarne taastusravi
Tualetis abi vajamine on statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0023).
5.2.8.14 Ambulatoorne taastusravi
Tualetis abi vajamine ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.3514).
5.2.8.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Tualetis abi vajamine ei ole seotud kuue kuu jooksul saadud taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine abi vajavatel 5.5, teistel 5.7 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.9940; ambulatoorne: keskmine abi vajajatel 1.1, teistel 1.6 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.8345).
5.2.9 Riietumine
5.2.9.1 Kulu
Riietumisega abivajamine ei olnud seotud teekonna FFS maksumusega (abi vajavatel 6092, teistel 6846 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.9988).
5.2.9.2 Suremus
Insuldieelne riietumisel abi vajamine on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.9.3 Elukvaliteet
Riietumisel abi vajamine on seotud EQ5D skooriga (3 kuud: abi vajajate keskmine EQ5D 0.53, teistel 0.64 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: abi vajajatel keskmine EQ5D 0.58, teistel 0.65, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0045).
5.2.9.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Riietumisel abi vajamine ei olnud seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): abi vajavatest naasis tööle 0.0%, teistest 43.1%; hii-ruut testi p-väärtus: 0.2196). (Riietumisel abi vajavatest inimestest käis enne insulti tööl 4.)
5.2.9.5 Sotsiaalmaksu muut
Riietumisel abi vajamine ei ole seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (keskmine abi vajajatel -9.90, teistel -43.76, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.1052).
5.2.9.6 Rankin
Riietumisel abi vajamine on seotud Rankini skooriga (3 kuud: teiste keskmine 2.24, abi vajavate keskmine 3.92, t-testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: teiste keskmine 2.10, abi vajavate keskmine 3.69, t-testi p-väärtus 0.0000).
5.2.9.7 Kordusinsult
Riietumisel abi vajamine on kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.9.8 EMO külastused
Riietumisel abi vajamine ei ole EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1481).
5.2.9.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Riietumisel abi vajamine on antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0087).
Riietumisel abi vajamine on antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0358).
5.2.9.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Riietumisel abi vajamine ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.2513).
5.2.9.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Riietumisel abi vajamine on eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0197).
5.2.9.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Riietumisel abi vajamine ei ole taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.4561).
5.2.9.13 Statsionaarne taastusravi
Riietumisel abi vajamine on statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0035).
5.2.9.14 Ambulatoorne taastusravi
Riietumisel abi vajamine ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.6648).
5.2.9.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Riietumisel abi vajamine ei ole seotud kuue kuu jooksul saadud taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine abi vajavatel 5.7, teistel 5.7 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.6300; ambulatoorne: keskmine abi vajajatel 1.6, teistel 1.6 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.7279).
5.2.10 Insuldi raskusaste (kategooria)
5.2.10.1 Kulu
Insuldi raskusaste oli seotud teekonna FFS maksumusega (keskmised hinnad: 1 - 3359, 2 - 4412, 3 - 7917, 4 - 10505, 5 - 10449 eurot; Kruskal-Wallise testi p-väärtus: 0.0000).
5.2.10.2 Suremus
Insuldi raskusaste on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.10.3 Elukvaliteet
Insuldi raskusaste on seotud EQ5D skooriga (3 kuud, keskmine EQ5D raskusastmeti: 1 - 0.67, 2 - 0.66, 3 - 0.63, 4 - 0.59, 5 - 0.53, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: 1 - 0.68, 2 - 0.66, 3 - 0.63, 4 - 0.62, 5 - 0.62, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0000).
5.2.10.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Insuldi raskusaste oli seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): tööle naasjate osakaalud (%) kategooriate kaupa: 1 (insuldi sümptomid puuduvad) - 62%, 2 (kerge) - 49%, 3 (mõõdukas) - 32%, 4 (raske) - 28%, 5 (üliraske) - 25%, hii-ruut testi p-väärtus: 0.0009).
5.2.10.5 Sotsiaalmaksu muut
Insuldi raskusaste ei olnud seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (keskmised: 1 (insuldi sümptomid puuduvad) -41.32, 2 (kerge) -43.78, 3 (mõõdukas) -35.36, 4 (raske) -18.98, 5 (üliraske) -14.56 eurot, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.6800).
5.2.10.6 Rankin
Insuldi raskusaste on seotud Rankini skooriga (3 kuud, keskmine skoor raskusastmeti: 1 - 1.57, 2 - 1.93, 3 - 2.63, 4 - 3.29, 5 - 3.70, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: 1 - 1.45, 2 - 1.84, 3 - 2.50, 4 - 2.89, 5 - 3.16, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0000).
5.2.10.7 Kordusinsult
Insuldi raskusaste ei ole kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0806).
5.2.10.8 EMO külastused
Insuldi raskusaste on EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0378).
5.2.10.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Insuldi raskusaste on antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
Insuldi raskusaste on antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0002).
5.2.10.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Insuldi raskusaste on perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0011).
5.2.10.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Insuldi raskusaste on eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0003).
5.2.10.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Insuldi raskusaste taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0288).
5.2.10.13 Statsionaarne taastusravi
Insuldi raskusaste on statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.10.14 Ambulatoorne taastusravi
Insuldi raskusaste ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0526).
5.2.10.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Insuldi raskusaste on seotud taastusravi intensiivsusega (statsionaarne, keskmine intensiivsus (h) raskusastmeti: 1 - 3.86, 2 - 5.39, 3 - 5.59, 4 - 8.19, 5 - 6.10, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0000; ambulatoorne: 1 - 0.92, 2 - 1.36, 3 - 1.84, 4 - 2.19, 5 - 1.83, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0319).
5.2.11 Teadvuselolek
5.2.11.1 Kulu
Teadvuselolek oli seotud teekonna FFS maksumusega (keskmised hinnad: koomas - 8615, unine - 10274, ärkvel - 5942 eurot; Kruskal-Wallise testi p-väärtus: 0.0000).
5.2.11.2 Suremus
Teadvuselolek on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.11.3 Elukvaliteet
Teadvuselolek on seotud EQ5D skooriga (3 kuud, keskmine EQ5D: koomas - 0.49, ärkvel - 0.64, unine - 0.58, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: koomas - 0.51, ärkvel - 0.65, unine - 0.60, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0002).
5.2.11.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Teadvuselolek oli seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): tööle naasjate osakaalud (%) kategooriate kaupa: Koomas - 0%, Täiesti ärkvel - 45%, Unine - 21%, Fisheri täpse testi p-väärtus: 0.0022).
5.2.11.5 Sotsiaalmaksu muut
Teadvuselolek ei olnud seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (keskmised: Koomas 6.19, Täiesti ärkvel -42.21, Unine -28.54 eurot, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.2715).
5.2.11.6 Rankin
Teadvuselolek on seotud Rankini skooriga (3 kuud, keskmine skoor kategooriate kaupa: koomas - 4.11, ärkvel - 2.21, unine - 3.25, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: koomas - 3.80, ärkvel - 2.12, unine - 2.83, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0000).
5.2.11.7 Kordusinsult
Teadvuselolek on kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0030).
5.2.11.8 EMO külastused
Teadvuselolek on EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0081).
5.2.11.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Teadvuselolek on antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0005).
Teadvuselolek ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0685).
5.2.11.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Teadvuselolek ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.1257).
5.2.11.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Teadvuselolek ei ole eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.5602).
5.2.11.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Teadvuselolek ei ole seotud taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.3776).
5.2.11.13 Statsionaarne taastusravi
Teadvuselolek ei ole statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1352).
5.2.11.14 Ambulatoorne taastusravi
Teadvuselolek ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0754).
5.2.11.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Insuldi raskusaste on seotud taastusravi intensiivsusega (statsionaarne, keskmine intensiivsus (h) kategooriate kaupa: koomas - 6.43, ärkvel - 5.45, unine - 7.00, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0050; ambulatoorne: koomas - NaN, ärkvel - 1.55, unine - 2.06, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0240).
5.2.12 Sümptomite kestus
5.2.12.1 Kulu
Sümptomite kestus oli seotud teekonna FFS maksumusega (alla 4,5 h keskmine 7383, teistel 6390 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.0000).
5.2.12.2 Suremus
Sümptomite kestus ei ole suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.5601).
5.2.12.3 Elukvaliteet
Sümptomite kestus on seotud EQ5D skooriga (3 kuud: < 4,5 h sümptomitega keskmine EQ5D 0.65, teistel 0.63 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0008; 12 kuud: alla 4,5 h sümptomitega keskmine EQ5D 0.66, teistel 0.63, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0012).
5.2.12.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Sümptomite kestus oli seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): alla 4,5 h sümptomitega isikutest naasis tööle 52.1%, teistest 34.9%; hii-ruut testi p-väärtus: 0.0006).
5.2.12.5 Sotsiaalmaksu muut
Sümptomite kestus ei ole seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (keskmine alla 4,5 h sümptomitega -26.73, teistel -48.84, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.3264).
5.2.12.6 Rankin
Sümptomite kestus on seotud Rankini skooriga (3 kuud: alla 4,5 h sümptomitega keskmine 2.19, teiste keskmine 2.44, t-testi p-väärtus 0.0011; 12 kuud: alla 4,5 h sümptomitega keskmine 2.06, teiste keskmine 2.26, t-testi p-väärtus 0.0294).
5.2.12.7 Kordusinsult
Sümptomite kestus ei ole kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.2692).
5.2.12.8 EMO külastused
Sümptomite kestus ei ole EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.4122).
5.2.12.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Sümptomite kestus ei ole antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.2484).
Sümptomite kestus ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1074).
5.2.12.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Sümptomite kestus ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.3413).
5.2.12.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Sümptomite kestus ei ole eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.6331).
5.2.12.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Sümptomite kestus ei ole taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.9576).
5.2.12.13 Statsionaarne taastusravi
Sümptomite kestus on statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0004).
5.2.12.14 Ambulatoorne taastusravi
Sümptomite kestus ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.5112).
5.2.12.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Sümptomite kestus ei ole seotud kuue kuu jooksul saadud taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine abi alla 4,5 h sümptomitega 5.9, teistel 5.6 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.2551; ambulatoorne: keskmine alla 4,5 h sümptomitega 1.5, teistel 1.6 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.9388).
5.2.13 Indeksravi
5.2.13.1 Kulu
Indeksravi oli seotud teekonna FFS maksumusega (keskmised hinnad: trombektoomia - 17058, trombolüüs - 5823, muu - 5475 eurot; Kruskal-Wallise testi p-väärtus: 0.0000).
5.2.13.2 Suremus
Indeksravi on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.13.3 Elukvaliteet
Indeksravi on nõrgalt seotud EQ5D skooriga (3 kuud, keskmine EQ5D: muu - 0.63, trombektoomia - 0.63, trombolüüs - 0.65, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0220; 12 kuud: muu - 0.64, trombektoomia - 0.65, trombolüüs - 0.65, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.6433).
5.2.13.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Indeksravi oli seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): tööle naasjate osakaalud (%) kategooriate kaupa: Muu - 39%, Trombektoomia - 33%, Trombolüüs - 52%, hii-ruut testi p-väärtus: 0.0125).
5.2.13.5 Sotsiaalmaksu muut
Indeksravi ei olnud seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (keskmised: Muu -33.42, Trombektoomia -39.85, Trombolüüs -41.11 eurot, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.6017).
5.2.13.6 Rankin
Indeksravi on teataval määral seotud Rankini skooriga (3 kuud, keskmine skoor kategooriate kaupa: muu - 2.42, trombektoomia - 2.58, trombolüüs - 2.19, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0057; 12 kuud: muu - 2.23, trombektoomia - 2.39, trombolüüs - 2.08, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.1071).
5.2.13.7 Kordusinsult
Indeksravi ei ole kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.5209).
5.2.13.8 EMO külastused
Indeksravi ei ole EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.2787).
5.2.13.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Indeksravi on antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0001).
Indeksravi on antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.13.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Indeksravi ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.3110).
5.2.13.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Indeksravi on eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0392).
5.2.13.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Indeksravi ei ole seotud taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.2632).
5.2.13.13 Statsionaarne taastusravi
Indeksravi on statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.13.14 Ambulatoorne taastusravi
Indeksravi ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1323).
5.2.13.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Indeksravi on seotud ambulatoorse taastusravi intensiivsusega (statsionaarne, keskmine intensiivsus (h) kategooriate kaupa: muu - 5.65, trombektoomia - 6.50, trombolüüs - 5.57, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.2092; ambulatoorne: muu - 1.53, trombektoomia - 2.15, trombolüüs - 1.54, Kruskal-Wallise testi p-väärtus 0.0068).
5.2.14 Varasemad haigused
5.2.14.1 Eelnev insult
5.2.14.1.1 Kulu
Eelnev insult ei olnud seotud teekonna FFS maksumusega (eelneva insuldiga 7070, teistel 6717 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.0668).
5.2.14.1.2 Suremus
Eelnev insult on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0025).
5.2.14.1.3 Elukvaliteet
Eelnev insult on seotud EQ5D skooriga (3 kuud: eelneva insuldiga keskmine EQ5D 0.62, teistel 0.64 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0062; 12 kuud: eelneva insuldiga keskmine EQ5D 0.63, teistel 0.65, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0411).
5.2.14.1.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Eelnev insult ei olnud seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): eelneva insuldiga isikutest naasis tööle 38.2%, teistest 42.5%; hii-ruut testi p-väärtus: 0.6424).
5.2.14.1.5 Sotsiaalmaksu muut
Eelnev insult ei ole seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (eelneva insuldiga keskmine -16.59, teistel -40.74, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.1108).
5.2.14.1.6 Rankin
Eelnev insult on seotud Rankini skooriga (3 kuud: teiste keskmine 2.29, eelneva insuldiga keskmine 2.69, t-testi p-väärtus 0.0000; 12 kuud: teiste keskmine 2.13, eelneva insuldiga keskmine 2.55, t-testi p-väärtus 0.0004).
5.2.14.1.7 Kordusinsult
Eelnev insult on kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0005).
5.2.14.1.8 EMO külastused
Eelnev insult ei ole EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.5152).
5.2.14.1.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Eelnev insult ei ole antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.9645).
Eelnev insult ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.8963).
5.2.14.1.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev insult on perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0444).
5.2.14.1.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev insult ei ole eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0797).
5.2.14.1.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev insult on taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0009).
5.2.14.1.13 Statsionaarne taastusravi
Eelnev insult ei ole statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.4516).
5.2.14.1.14 Ambulatoorne taastusravi
Eelnev insult ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0661).
5.2.14.1.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Eelnev insult ei ole seotud kuue kuu jooksul saadud taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine eelnevalt haigetel 5.4, teistel 5.8 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.7740; ambulatoorne: keskmine eelnevalt haigetel 1.8, teistel 1.6 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.6147).
5.2.14.2 Eelnev infarkt
5.2.14.2.1 Kulu
Eelnev infarkt ei olnud seotud teekonna FFS maksumusega (eelneva infarktiga 6598, teistel 6796 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.6300).
5.2.14.2.2 Suremus
Eelnev infarkt ei ole suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.8839).
5.2.14.2.3 Elukvaliteet
Eelnev infarkt ei ole seotud EQ5D skooriga (3 kuud: eelneva infarktiga keskmine EQ5D 0.64, teistel 0.63 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.3931; 12 kuud: eelneva infarktiga keskmine EQ5D 0.64, teistel 0.64, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.7706).
5.2.14.2.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Eelnev infarkt ei olnud seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): eelneva infarktiga isikutest naasis tööle 40.0%, teistest 42.1%; hii-ruut testi p-väärtus: 1.0000).
5.2.14.2.5 Sotsiaalmaksu muut
Eelnev infarkt ei ole seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (eelneva infarktiga keskmine -19.46, teistel -37.14, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.6048).
5.2.14.2.6 Rankin
Eelnev infarkt ei ole seotud Rankini skooriga (3 kuud: teiste keskmine 2.36, eelneva infarktiga keskmine 2.48, t-testi p-väärtus 0.4057; 12 kuud: teiste keskmine 2.18, eelneva infarktiga keskmine 2.48, t-testi p-väärtus 0.0685).
5.2.14.2.7 Kordusinsult
Eelnev infarkt on kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.14.2.8 EMO külastused
Eelnev infarkt ei ole EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.2755).
5.2.14.2.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Eelnev infarkt ei ole antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.9237).
Eelnev infarkt ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.4087).
5.2.14.2.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev infarkt on perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0023).
5.2.14.2.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev infarkt ei ole eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.7039).
5.2.14.2.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev infarkt on taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.2539).
5.2.14.2.13 Statsionaarne taastusravi
Eelnev infarkt ei ole statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.6951).
5.2.14.2.14 Ambulatoorne taastusravi
Eelnev infarkt ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1101).
5.2.14.2.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Eelnev infarkt ei ole seotud kuue kuu jooksul saadud taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine eelnevalt haigetel 4.8, teistel 5.8 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.2957; ambulatoorne: keskmine eelnevalt haigetel 1.1, teistel 1.6 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.4627).
5.2.14.3 Südame isheemiatõbi
5.2.14.3.1 Kulu
Eelnev isheemia ei olnud seotud teekonna FFS maksumusega (eelneva isheemiaga 6248, teistel 6865 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.1026).
5.2.14.3.2 Suremus
Eelnev isheemia on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0132).
5.2.14.3.3 Elukvaliteet
Eelnev isheemia ei ole seotud EQ5D skooriga (3 kuud: eelneva isheemiaga keskmine EQ5D 0.63, teistel 0.64 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.2662; 12 kuud: eelneva isheemiaga keskmine EQ5D 0.64, teistel 0.64, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.5029).
5.2.14.3.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Eelnev isheemia ei olnud seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): eelneva isheemiaga isikutest naasis tööle 40.5%, teistest 42.1%; hii-ruut testi p-väärtus: 0.9643).
5.2.14.3.5 Sotsiaalmaksu muut
Eelnev isheemia ei ole seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (eelneva isheemiaga keskmine -22.36, teistel -38.19, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.3925).
5.2.14.3.6 Rankin
Eelnev isheemia ei ole tugevalt seotud Rankini skooriga (3 kuud: teiste keskmine 2.34, eelneva isheemiaga keskmine 2.57, t-testi p-väärtus 0.0275; 12 kuud: teiste keskmine 2.20, eelneva isheemiaga keskmine 2.24, t-testi p-väärtus 0.7661).
5.2.14.3.7 Kordusinsult
Eelnev isheemia on kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0070).
5.2.14.3.8 EMO külastused
Eelnev isheemia on EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0465).
5.2.14.3.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Eelnev isheemia ei ole antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.2062).
Eelnev isheemia ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1710).
5.2.14.3.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev isheemia on perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0246).
5.2.14.3.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev isheemia ei ole eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.1520).
5.2.14.3.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev isheemia ei ole taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0994).
5.2.14.3.13 Statsionaarne taastusravi
Eelnev isheemia on statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0481).
5.2.14.3.14 Ambulatoorne taastusravi
Eelnev isheemia ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1037).
5.2.14.3.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Eelnev isheemia ei ole seotud kuue kuu jooksul saadud taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine eelnevalt haigetel 5.2, teistel 5.8 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.5001; ambulatoorne: keskmine eelnevalt haigetel 1.2, teistel 1.6 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.4416).
5.2.14.4 Südamekodade virvendus
5.2.14.4.1 Kulu
Eelnev virvendus ei olnud seotud teekonna FFS maksumusega (eelneva virvendusega 6797, teistel 6780 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.1584).
5.2.14.4.2 Suremus
Eelnev virvendus on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0000).
5.2.14.4.3 Elukvaliteet
Eelnev virvendus on seotud EQ5D skooriga (3 kuud: eelneva virvendusega keskmine EQ5D 0.61, teistel 0.64 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0001; 12 kuud: eelneva virvendusega keskmine EQ5D 0.63, teistel 0.65, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0242).
5.2.14.4.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Eelnev virvendus oli seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): eelneva virvendusega isikutest naasis tööle 28.6%, teistest 43.8%; hii-ruut testi p-väärtus: 0.0427).
5.2.14.4.5 Sotsiaalmaksu muut
Eelnev virvendus on seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (eelneva virvendusega keskmine -7.26, teistel -45.19, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0256).
5.2.14.4.6 Rankin
Eelnev virvendus on seotud Rankini skooriga (3 kuud: teiste keskmine 2.29, eelneva virvendusega keskmine 2.66, t-testi p-väärtus 0.0001; 12 kuud: teiste keskmine 2.15, eelneva virvendusega keskmine 2.40, t-testi p-väärtus 0.0254).
5.2.14.4.7 Kordusinsult
Eelnev virvendus ei ole kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.2200).
5.2.14.4.8 EMO külastused
Eelnev virvendus on EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0001).
5.2.14.4.9 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev virvendus ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.2718).
5.2.14.4.10 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev virvendus ei ole eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.9398).
5.2.14.4.11 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev virvendus ei ole taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.1142).
5.2.14.4.12 Statsionaarne taastusravi
Eelnev virvendus ei ole statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.4396).
5.2.14.4.13 Ambulatoorne taastusravi
Eelnev virvendus on ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0460).
5.2.14.4.14 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Eelnev virvendus ei ole seotud kuue kuu jooksul saadud taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine eelnevalt haigetel 5.2, teistel 5.9 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.1911; ambulatoorne: keskmine eelnevalt haigetel 1.9, teistel 1.6 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.4514).
5.2.14.5 Eelnev diabeet
5.2.14.5.1 Kulu
Eelnev diabeet ei olnud seotud teekonna FFS maksumusega (eelneva diabeediga 6462, teistel 6876 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.9206).
5.2.14.5.2 Suremus
Eelnev diabeet on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0061).
5.2.14.5.3 Elukvaliteet
Eelnev diabeet on seotud EQ5D skooriga (3 kuud: eelneva haigusega keskmine EQ5D 0.62, teistel 0.64 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0027; 12 kuud: eelneva haigusega keskmine EQ5D 0.62, teistel 0.65, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0134).
5.2.14.5.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Eelnev diabeet ei olnud seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): eelneva haigusega isikutest naasis tööle 35.9%, teistest 43.2%; hii-ruut testi p-väärtus: 0.2845).
5.2.14.5.5 Sotsiaalmaksu muut
Eelnev diabeet ei ole seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (eelneva haigusega keskmine -19.43, teistel -40.86, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.3820).
5.2.14.5.6 Rankin
Eelnev diabeet on seotud Rankini skooriga (3 kuud: teiste keskmine 2.31, eelneva haigusega keskmine 2.58, t-testi p-väärtus 0.0022; 12 kuud: teiste keskmine 2.15, eelneva haigusega keskmine 2.42, t-testi p-väärtus 0.0100).
5.2.14.5.7 Kordusinsult
Eelnev diabeet ei ole kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1750).
5.2.14.5.8 EMO külastused
Eelnev diabeet ei ole EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.5283).
5.2.14.5.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Eelnev diabeet ei ole antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.4420).
Eelnev diabeet ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.3250).
5.2.14.5.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev diabeet ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0827).
5.2.14.5.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev diabeet ei ole eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.5190).
5.2.14.5.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev diabeet ei ole taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0651).
5.2.14.5.13 Statsionaarne taastusravi
Eelnev diabeet ei ole statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.4150).
5.2.14.5.14 Ambulatoorne taastusravi
Eelnev diabeet ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1763).
5.2.14.5.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Eelnev diabeet ei ole seotud kuue kuu jooksul saadud taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine eelnevalt haigetel 5.3, teistel 5.9 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.1251; ambulatoorne: keskmine eelnevalt haigetel 1.9, teistel 1.5 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.1117).
5.2.14.6 Eelnev hüpertensioon
5.2.14.6.1 Kulu
Eelnev hüpertensioon ei olnud seotud teekonna FFS maksumusega (eelneva haigusega 6624, teistel 7429 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.4147).
5.2.14.6.2 Suremus
Eelnev hüpertensioon on suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0070).
5.2.14.6.3 Elukvaliteet
Eelnev hüpertensioon on seotud EQ5D skooriga (3 kuud: eelneva haigusega keskmine EQ5D 0.63, teistel 0.66 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0012; 12 kuud: eelneva haigusega keskmine EQ5D 0.64, teistel 0.67, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.0022).
5.2.14.6.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Eelnev hüpertensioon ei olnud seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): eelneva haigusega isikutest naasis tööle 41.2%, teistest 43.7%; hii-ruut testi p-väärtus: 0.6740).
5.2.14.6.5 Sotsiaalmaksu muut
Eelnev hüpertensioon ei ole seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (eelneva haigusega keskmine -32.39, teistel -51.08, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.8215).
5.2.14.6.6 Rankin
Eelnev hüpertensioon on seotud Rankini skooriga (3 kuud: teiste keskmine 2.12, eelneva haigusega keskmine 2.43, t-testi p-väärtus 0.0012; 12 kuud: teiste keskmine 1.92, eelneva haigusega keskmine 2.27, t-testi p-väärtus 0.0007).
5.2.14.6.7 Kordusinsult
Eelnev hüpertensioon ei ole kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.3643).
5.2.14.6.8 EMO külastused
Eelnev hüpertensioon on EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0192).
5.2.14.6.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Eelnev hüpertensioon ei ole antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.3596).
Eelnev hüpertensioon ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.2074).
5.2.14.6.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev hüpertensioon ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.4092).
5.2.14.6.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev hüpertensioon on eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.0001).
5.2.14.6.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev hüpertensioon ei ole taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.4101).
5.2.14.6.13 Statsionaarne taastusravi
Eelnev hüpertensioon ei ole statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.7391).
5.2.14.6.14 Ambulatoorne taastusravi
Eelnev hüpertensioon ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1260).
5.2.14.6.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Eelnev hüpertensioon ei ole seotud kuue kuu jooksul saadud taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine eelnevalt haigetel 5.6, teistel 6.3 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.1785; ambulatoorne: keskmine eelnevalt haigetel 1.6, teistel 1.6 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.5971).
5.2.14.7 Eelnev hüperlipideemia
5.2.14.7.1 Kulu
Eelnev hüperlipideemia ei olnud seotud teekonna FFS maksumusega (eelneva haigusega 6038, teistel 6935 eurot; Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus: 0.4966).
5.2.14.7.2 Suremus
Eelnev hüperlipideemia ei ole suremusega seotud (logrank testi p-väärtus 0.1721).
5.2.14.7.3 Elukvaliteet
Eelnev hüperlipideemia ei ole seotud EQ5D skooriga (3 kuud: eelneva haigusega keskmine EQ5D 0.65, teistel 0.63 Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.1121; 12 kuud: eelneva haigusega keskmine EQ5D 0.64, teistel 0.64, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.8609).
5.2.14.7.4 Tööle naasmine (neil, kes enne insulti olid tööl)
Eelnev hüperlipideemia ei olnud seotud tööle naasmisega (nende hulgas, kes enne insulti töötasid): eelneva haigusega isikutest naasis tööle 41.4%, teistest 42.1%; hii-ruut testi p-väärtus: 1.0000).
5.2.14.7.5 Sotsiaalmaksu muut
Eelnev hüperlipideemia ei ole seotud makstud sotsiaalmaksu muutusega (eelneva haigusega keskmine -34.72, teistel -36.39, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.5827).
5.2.14.7.6 Rankin
Eelnev hüperlipideemia ei ole seotud Rankini skooriga (3 kuud: teiste keskmine 2.38, eelneva haigusega keskmine 2.30, t-testi p-väärtus 0.3859; 12 kuud: teiste keskmine 2.20, eelneva haigusega keskmine 2.21, t-testi p-väärtus 0.9077).
5.2.14.7.7 Kordusinsult
Eelnev hüperlipideemia ei ole kordusinsuldi esinemisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.4346).
5.2.14.7.8 EMO külastused
Eelnev hüperlipideemia ei ole EMO külastamisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.7377).
5.2.14.7.9 Antikoagulantravi (eelneva virvendusarütmiaga patsientidel)
Eelnev hüperlipideemia ei ole antikoagulantravi määramisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0773).
Eelnev hüperlipideemia ei ole antikoagulantravi väljaostmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.6480).
5.2.14.7.10 Perearsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev hüperlipideemia ei ole perearsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.6351).
5.2.14.7.11 Eriarsti (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused) külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev hüperlipideemia ei ole eriarsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.9153).
5.2.14.7.12 Taastusravi arsti külastamine (vahemikus 60-120 päeva pärast insulti)
Eelnev hüperlipideemia ei ole taastusravi arsti külastamisega (60-120 päeva pärast insulti) seotud (logrank testi p-väärtus 0.4863).
5.2.14.7.13 Statsionaarne taastusravi
Eelnev hüperlipideemia ei ole statsionaarsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.0673).
5.2.14.7.14 Ambulatoorne taastusravi
Eelnev hüperlipideemia ei ole ambulatoorsele taastusravile jõudmisega seotud (logrank testi p-väärtus 0.5255).
5.2.14.7.15 Taastusravi intensiivsus (kuue kuu jooksul pärast insulti)
Eelnev hüperlipideemia ei ole seotud kuue kuu jooksul saadud taastusravi intensiivsusega (statsionaarne: keskmine eelnevalt haigetel 5.9, teistel 5.7 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 1.0000; ambulatoorne: keskmine eelnevalt haigetel 1.5, teistel 1.6 tundi, Wilcoxoni astaksumma testi p-väärtus 0.7134).
5.3 Kokkuvõte
Tulemusi ja kulusid mõjutavate baasnäitajate uurimiseks tehti 378 testi. Allolevas tabelis on esitatud need p-väärtused, mis paarikaupa võrdluses tulid < 0,05.
Kuna testide arv on suur, siis valepositiivsete tulemuste (I liiki vea) tõenäosus on suur. Kui kasutada Bonferroni korrektsiooni, tuleks oluliseks lugeda vaid neid p-väärtuseid < 0,05 / 378. Allolevas tabelis ongi esitatud ainult sellised p-väärtused.
Kokkuvõtvalt võib paariviisiliste võrdluste põhjal öelda järgmist (paksus kirjas on need tegurid, mis ka teisi mainitud tegureid arvestades olid endiselt olulise mõjuga).
- Kulu mõjutas insuldi raskusaste, teadvuselolek, sümptomite kestus ning indeksravi
- Suremust mõjutas vanus, sugu, suitsetamine, elukoht (kodus abita vs muu), üksi elamine, liikuvus (kõndimine ilma abita vs muu), iseseisev tualeti kasutamine, iseseisev riietumine, insuldi raskusaste, teadvuselolek, indeksravi, eelnev virvendusarütmia
- Kolmanda kuu elukvaliteetid (EQ5D järgi) mõjutas vanus, sugu, elukoht, üksi elamine, liikuvus, iseseisev tualeti kasutamine, iseseisev riietumine, insuldi raskusaste, teadvuselolek, eelnev virvendusarütmia
- Kaheteistkümnenda kuu elukvaliteeti mõjutas vanus, elukoht, liikuvus, insuldi raskusaste
- Tööle naasmist (nende hulgas, kes enne töötasid) taustatunnused ei mõjutanud
- Sotsiaalmaksu muutu mõjutasid vanus, suitsetamine
- Kolmanda kuu Rankini skoori mõjutas vanus, sugu, suitsetamine, elukoht, üksi elamine, liikuvus, iseseisev tualeti kasutamine, iseseisev riietumine, insuldi raskusaste, teadvuselolek, eelnev insult, eelnev virvendusarütmia
- Kaheteistkümnenda kuu Rankini skoori mõjutas vanus, sugu, elukoht, liikuvus, iseseisev tualeti kasutamine, iseseisev riietumine, insuldi raskusaste, teadvuselolek
- Kordusinsuldi esinemist mõjutas elukoht, iseseisev riietumine, eelnev infarkt
- EMO külastamist mõjutas eelnev südamekodade virvendus
- Antikoagulantravi väljakirjutamist (eelneva virvendusega patsientidel) mõjutas insuldi raskusaste ning indeksravi
- Antikoagulantravi väljaostmist mõjutas indeksravi
- Perearsti külastamist 60-120 päeva pärast taustatunnused ei mõjutanud
- Eriarsti (neurokirurgi, neuroloogi, sisehaiguste arsti) külastamist 60-120 päeva pärast mõjutas vanus, elukoht, eeelnev hüpertensioon
- Taastusravi arsti külastamist 60-120 päeva pärast mõjutas vanus
- Statsionaarsele taastusravile jõudmist mõjutas insuldi raskusaste ning indeksravi
- Ambulatoorsele taastusravile jõudmist mõjutas vanus
- Statsionaarse taastusravi intensiivsust mõjutas insuldi raskusaste
- Ambulatoorse taastusravi intensiivsust taustatunnused ei mõjutanud
6 Tasustamise mõju
Eesmärk on võrrelda nelja haigla juhtprojekti perioodi (insult vahemikus 01.07.2020 kuni 30.06.2021) ja eelneva perioodi (insult aastal 2019) patsientide projekti edukuse mõõdikute tulemusi, et hinnata, kas tasustamise muutus on toonud statistiliselt olulist mõju elukvaliteedile ja raviteekonna terviklikkusele.
6.1 Meetodid
Tulenevalt sellest, et võrdlusperioodi patsientide kohta on vähem andmeid, võrreldakse kahe kohordi
- suremust
- kordusinsuldi esinemist
- statsionaarsele taastusravile jõudmist (6 kuu jooksul pärast insulti)
- ambulatoorsele taastusravile jõudmist (6 kuu jooksul pärast insulti)
Ka võrdlusperioodi kohordis kasutatakse iga patsiendi puhul vaid kõige varasemat teekonda.
6.2 Tulemused
Kaks kohorti ei erinenud statistiliselt olulisel määral ei soolise jaotuse poolest ega ka indeksravi+vanusrühma jaotuse poolest (st kui ka võrdlusperioodil oleks kasutatud TTL koode 2323K-2329K, siis nende jaotus oleks olnud sarnane nagu juhtprojekti perioodis oli).
6.2.1 Suremus
Üldsuremus kahes kohordis statistiliselt olulisel määral ei erinenud (logrank testi p-väärtus 0.1730).
6.2.2 Kordusinsult
Kordusinsuldi risk kahes kohordis statistiliselt olulisel määral ei erinenud (logrank testi p-väärtus 0.9987).
6.2.3 Statsionaarne taastusravi
Statsionaarsele taastusravile jõudmise tõenäosus kahes kohordis statistiliselt olulisel määral ei erinenud (180. päevaks kontrollperioodi patsientidest 35.9%, juhtprojekti patsientidest34.3%, logrank testi p-väärtus 0.1767).
6.2.4 Ambulatoorne taastusravi
Ambulatoorsele taastusravile jõudmise tõenäosus kahes kohordis statistiliselt olulisel määral ei erinenud (180. päevaks kontrollperioodi patsientidest 12.0%, juhtprojekti patsientidest13.3%, logrank testi p-väärtus 0.1341).
6.3 Kokkuvõte
7 Kas raviteekonna hind vastab kuludele ning millised peaksid olema raviteekonnad ja nende hinnad tulevikus
Eesmärk on välja selgitada, kas raviteekonna hind vastab tegelikele kuludele tervikuna ja ravietappide lõikes ning mis on erinevuste põhjused (nt eksisteerivad olulisemad kulusid mõjutavad parameetrid või erinev teenuste kasutus). Ühtlasi, millised võiksid tulevikus olla raviteekonna grupid ja nende hinnad.
7.1 Meetodid
Eelnevas paariviisilises võrdluses teekonna FFS kulu statistiliselt oluliselt mõjutanud tegurid kaasatakse regressioonimudelisse. Selle prognoose võrreldakse TTL koodide põhjal koostatud regressioonimudeli prognoosidega.
7.2 Tulemused
Olulisemad summaarsed erinevused FFS kulu ja TTL hinna vahel olid 2324K (trombolüüs 45-80), 2325K (trombolüüs 81+) ja 2329K (muu ravi 19+) puhul.
| Kood | Teekondi | FFS kulu 30.6.2022 TTL järgi | Arveid reaalselt makstud | TTL hind 30.6.2022 | Kogusummade erinevus (n x (TTL - FFS)) |
|---|---|---|---|---|---|
| 2323K | 14 | 6467 | 5601 | 9378 | 40754 |
| 2324K | 323 | 5431 | 4752 | 7121 | 545870 |
| 2325K | 197 | 6419 | 5654 | 7011 | 116624 |
| 2326K | 4 | 24915 | 22197 | 22557 | -9432 |
| 2327K | 130 | 17978 | 15958 | 17576 | -52260 |
| 2328K | 80 | 15169 | 14112 | 16403 | 98720 |
| 2329K | 1287 | 5475 | 4692 | 5255 | -283140 |
Ravietapiti olid FFS kulud (30.6.2022 hindades) järgmised:
| Ravietapp | Teekondi | Osakaal | Keskmine |
|---|---|---|---|
| Indeksravi | 2035 | 100 | 4222 |
| Statsionaarne õendusabi | 477 | 23 | 3663 |
| Statsionaarne taastusravi | 636 | 31 | 4048 |
| Ambulatoorne õendusabi (koduõendus) | 32 | 2 | 1289 |
| Muu ravi | 546 | 27 | 856 |
| Ambulatoorne taastusravi | 244 | 12 | 317 |
| Järelravi | 207 | 10 | 1485 |
Eelnevas analüüsis osutusid olulisteks teekonna hinda prognoosivateks faktoriteks insuldi raskusaste, teadvuselolek, sümptomite kestus ning indeksravi. Neid samaaegselt hinna prognoosimiseks kasutades jäävad kõik endiselt statistiliselt olulisteks prediktoriteks. Kui lisada prediktorite hulka ka TTL kood, siis see ei muuda prognoose oluliselt paremaks.
Kui võrrelda kaht mudelit: a) prediktoriteks insuldi raskusaste, teadvuselolek, sümptomite kestus, indeksravi; b) prediktoriks TTL kood – siis neist esimene annab ristvalideerimisel väiksemaid prognoosijääke.
Kõige tüüpilisem oli teekond, kus insuldi raskusaste oli mõõdukas (NIHSS kategooria 3), patsient oli täiesti ärkvel, sümptomid olid kestnud vähemalt 4,5 tundi ning ei rakendatud ei trombektoomiat ega trombolüüsi. Selliste teekondade keskmine FFS hind (30.6.2022 kehtinud hinnakirja järgi) oli 6521.96 eurot. Võrreldes baasstsenaariumiga oli teistel kategooriatel baashinnale järgnev mõju (tabelis on esitatud koefitsiendid, millega baashinda läbi korrutades saab teada vastava teekonna keskmise hinna):
| Casemix | Kordaja |
|---|---|
| Baashind | 6521.9643 |
| NIHSS kategooria 1 | 0.5129 |
| NIHSS kategooria 2 | 0.6626 |
| NIHSS kategooria 4 | 1.0893 |
| NIHSS kategooria 5 | 1.0140 |
| Koomas | 2.6449 |
| Unine | 1.1075 |
| Sümptomid alla 4,5 h | 0.8787 |
| Trombektoomia | 0.6571 |
| Trombolüüs (ilma trombektoomiata) | 1.2156 |
7.3 Kokkuvõte
Insuldi teekonda võiks tulevikus hinnastada insuldi raskusastme (NIHSS kategooria), teadvuseloleku haiglasse jõudmisel (jah/ei), sümptomite kestuse (alla 4,5 h vs enam) ning indeksravi (trombektoomia, trombolüüs, muu) järgi.