Töövõimetushüvitise maksmise kord

Kas tööandja arvutab haigusraha keskmise töötasu alusel (leides tööpäeva keskmise) või peab leidma kuue kuu kalendripäeva keskmise töötasu?

Tööandja arvutab keskmise töötasu kalendripäevatasu alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” arvutamise ja maksmise reeglite kohaselt. Kuivõrd haiguslehe puhul makstakse hüvitist kalendripäevades ja ka tööandja maksab haigushüvitist kalendripäevades, tuleb töötajale arvestatud töötasu jagada kalendripäevadega.

Haigushüvitise puhul arvestatakse keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulka ka rahvus- ja riigipühad.
Tööandja maksab haigushüvitist kalendripäevade eest. Seetõttu tuleb töötajale arvestatud viimase kuue kuu töötasu jagada sama perioodi kalendripäevade arvuga. Haigushüvitise puhul arvestatakse keskmise töötasu arvutamisel kalendripäevade hulka ka rahvus- ja riigipühad.

Vaata täpsemalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 91„Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4.

Töövõimetuslehe vormil on väli „kalendrikuu kokkulepitud töötasu töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval”. Mida peetakse silmas töötasu all?
 

Töötasu on töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tehingutelt makstav tasu.

Kuidas makstakse töövõimetushüvitisi FIE-dele?

Ravikindlustuse seaduse § 56 lõike 1 kohaselt maksab Tervisekassa FIE-dele haigushüvitist alates 9. töövabastuse päevast. Kaheksa esimese töövabastuse päeva eest FIE-dele haigushüvitist ei maksta.

Kui tööandjal tekivad kahtlused haigestunu haiguse tõsiduse ning ravirežiimist kinnipidamise suhtes, siis kes ja kuidas teeb selle üle järelevalvet?

Ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 2 kohaselt vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest arst, kes töövõimetuslehe väljastab.
Kahtluse korral on tööandjal õigus esitada Tervisekassale avaldus töövõimetuslehe väljaandmisega seotud asjaolude kontrollimiseks.

Järelevalvet töövõimetuslehtede õigsuse ja põhjendatuse üle teeb Tervisekassa. 

Mis juhtub, kui põhipuhkuse ajal kirjutab arst inimesele haigus- või hoolduslehe?

Töölepingu seaduse § 69 lõike 6 kohaselt on töötajal õigus ajutise töövõimetuse tõttu puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada.

Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.

Seega kui töötaja teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja katkestab, lükkab edasi või lõpetab ennetähtaegselt puhkuse, siis sellisel juhul on tal õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Kui töötaja seda ei tee, siis tööandja ei pea puhkust katkestama ja ravikindlustuse seaduse § 60 lõike 4 kohaselt ei ole kindlustatud inimesel õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, sest ta on puhkusel. Sellisel juhul tekib ravikindlustuse seaduse § 60 lõike 5 kohaselt  õigus saada hüvitist alates päevast, millal inimene on kohustatud asuma töökohustusi täitma.

Mis juhtub, kui töötajale väljastatakse töövõimetusleht tööst vabal ajal (näiteks summeeritud tööajaga töötaja, kellel on neli järjestikust puhkepäeva). Kas sel juhul on tööandjal õigus haigushüvitise maksmisest keelduda?

Küsimuses esitatud juhul ei ole tööandjal õigust haigushüvitise maksmisest keelduda. Haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse korral kalendripäevade alusel ning hüvitise maksmist ei saa siduda töötaja tööajakavaga.