Möödunud aastal tegid perearstid- ja õed üle 8 miljoni vastuvõtu
Perearstiabi 2023. aastal, allikas: Tervisekassa andmekogud
Mullu tegid perearstid- ja õed kokku 8,2 miljonit vastuvõttu ning 80% inimestest jäi teenusega rahule. Kuigi tõusnud on nii tervishoiutöötajate palk kui ka Tervisekassa rahastus perearstiarstiabi teenustele, kannatab arstiabi kättesaadavus üha süveneva perearstide ja -õdede puuduse all.
Tervisekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust ilmneb, et mullu oli 80% Eesti elanikest rahul viimase perearsti või pereõe vastuvõtuga. Vähenenud on aga rahulolu teenuse kättesaadavusega – perearsti või -õe vastuvõtule pääsemise kiirusega jäi rahule 76% elanikest. See näitaja on viimase kuue aasta madalaim.
„Inimesed tunnevad perearstide nappuse mõju. Ees seisavad keerulised aastad, mil ka perearstiks õppijate arvu suurenemine ei suuda katta pensionile siirduvatest perearstidest vabaks jäänud nimistuid. Lähiaastatel peab olema valmis, et tuttava perearsti asemel võivad patsienti nõustada erinevad arstid ja õed, võimalusel tuleb näiteks retsepti pikendada e-perearstikeskuse kaudu. Kiireid lahendusi kahjuks ei ole, aga pingutame selle päeva nimel, kui perearstiabis on taas piisavalt perearste ja ka motiveeritud järelkasv,“ rääkis terviseminister Riina Sikkut.
Mullu sai iga inimene perearstiabi keskmiselt kuus korda. Rahulolu-uuringust selgub, et keskmisest enam käisid vastuvõtul naised, 75-aastased ja vanemad ning muust rahvusest elanikud, samuti maapiirkondades elavad inimesed.
Veidi vähem kui neljandik (22%) Eesti elanikest sai perearsti või -õega nõu pidada juba samal päeval, 38% sai konsultatsiooni 2–3 tööpäeva jooksul, 19% pidi ootama 4–5 tööpäeva ning 13% ootas võimalust arsti või õega suhtlemiseks rohkem kui nädal aega.
„Uuring näitab, et vaatamata arstide ja õdede suurele töökoormusele saavad inimesed oma tervisemurele perearstikeskuses lahenduse. See on patsientide ja perearstide seisukohast kõige olulisem,“ ütles perearstide seltsi juht dr Elle-Mall Sadrak. „Iga inimese mure on oluline ja vajab lahendust. Meditsiinis seisame aga alati silmitsi defitsiidiga, see on nii kõikjal maailmas. Seega peame mõistma, et tervisemure lahendamise kiiruse määrab meditsiiniline vajadus. Koostöö, usaldus ja tõenduspõhine meditsiin on märksõnad, mis on arsti-patsiendi suhtes kõige olulisemad.“
„Perearstikeskused pingutavad selle nimel, et inimesed saaksid võimalikult kiiresti oma pereõe või -arstiga kontakti. Iga tervisemure ei vajagi kohest arstiabi, kergemate ja iseparanevate haiguste puhul piisab kodustest ravivõtetest, apteegist või nõuandetelefonile 1220 pöördumisest,“ nentis Tervisekassa perearstiabi teenusejuht Laura Johanna Tuisk.
Seejuures kasutavad inimesed aktiivselt perearsti nõuandetelefoni, kust saab ööpäev läbi tervisenõu ka siis, kui perearst pole parajasti kättesaadav. Möödunud aasta jooksul helistati nõuandetelefonile ligi 300 000 korda ehk keskmiselt tehti üle 800 kõne päevas. Kõige rohkem küsiti telefoni teel nõu viirushaiguste ravi ja ravimite tarbimise kohta.
Samuti rahastab Tervisekassa sellest aastast perearstide digiteenindusplatvorme, et toetada nende kasutuselevõtmist ja tagada, et kõigil Eesti inimestel oleks võimalik perearstikeskusesse pöörduda ka digikanalite kaudu. Teenuste kasutatavust ilmestab 2023. aasta III kvartalis Kantar Emori tehtud uuring, milles leiti, et ligi 30% Eesti elanikest on saanud enda perearstikeskusega ühendust mõne e-lahenduse kaudu ning enamik pöördunutest on jäänud teenusega rahule. Seejuures eelistaks üle 40% Eesti elanikest perearstikeskuse poole pöörduda digitaalseid lahendusi kasutades.
Perearstid ise aga kasutavad üha rohkem e-konsultatsiooni teenust, mis võimaldab eriarstilt patsiendi tervisemure kohta nõu küsida ilma, et patsient peaks ise eriarsti järjekorras ootama. „Teenuse kasutamine on viimase kolme aasta jooksul kahekordistunud. Eelmisel aastal tegid perearstid 84 643 e-konsultatsiooni saatekirja. Praeguseks toimib e-konsultatsiooni teenus juba 34 erialal,“ ütles Tervisekassa perearstiabi teenusejuht.
2023. aastal tasus Tervisekassa perearstiabi eest 251 miljonit eurot, mis on 22% suurem kulu kui aasta varem. Sellel aastal toetab Tervisekassa peremeditsiini teenuseid veelgi rohkem, 274 miljoni euro eest.