Õendusabi
Õendusabi eesmärk on säilitada ja võimaluse korral parandada patsiendi tervislikku seisundit ning toimetulekuvõimet, ravida ja toetada stabiilses seisundis patsienti ning vajaduse korral leevendada tema vaevusi. Samuti valmistab õendusabi inimest ette hooldusasutusse või koju minekuks. Õendusabi osutatakse vastavalt patsiendi vajadustele nii statsionaarselt (haiglas või hooldusasutuses) kui ka ambulatoorselt (koduõendus, vähihaigete kodune toetusravi).
Inimeste hooldamise küsimusega tegelevad nii tervishoiu- kui ka hoolekandesüsteem. Tervisekassa rahastab õendusabina teenust, mida pakuvad erinevad tervishoiuteenuse osutajad. Õendusabi lepingupartnerite kohta saab täpsemalt informatsiooni lepingupartnerite lehelt.
Õendusabi ei ole sama, mis hooldekodu ja hoolekandeteenused, kuid neil on siiski kokkupuutepunkte, sest sageli on hooldekodudes elavatel inimestel terviseprobleeme. Hoolekandeteenuste (hooldekodud jm) kohta saab täpsemat infot kohalikust omavalitsusest.
Õendusabi vajaduse otsustab arst ja teenuse saamiseks on vajalik saatekiri.
Patsiendi statsionaarsele õendusabile või koduõendusteenusele suunamisel on vajalik nõuetekohane saatekiri. Saatekirjale märgitud andmed peavad vastama kehtivale tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimustele ja korrale (loe lähemalt siit). Juhime tähelepanu, et õendusabiteenust ei saa osutada, kui suunav arst pole määranud ravi ja hinnatud õendusabi vajaduse sagedust.
Õendusabi haiglas
Statsionaarne õendusabi ehk õendusabi osutamine haiglas on mõeldud stabiilses seisundis patsiendile, kes ei vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab abi ja raviprotseduure mahus, mis ületab koduõenduse võimalused. Patsient võib sellist abi vajada pärast traumat või rasket haigust, kroonilise haiguse ägenedes, aga ka raskest haigusest tingitud vaevuste leevendamiseks. Õendushaiglasse suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst kas ise või koos õega. Õendushaiglas viibimise aeg ja osutatavad teenused sõltuvad patsiendi tervislikust seisundist ja õendusabivajadusest.
Omaosalus statsionaarses õendusabis
Statsionaarses õendusabis viibiva ravikindlustatud patsiendi ühe voodipäeva maksumusest tasub 85% Tervisekassa ja 15% patsient. Lisaks on haiglal õigus küsida esimese kümne haiglapäeva eest täiendavalt 25 eurot.
Patsiendi omaosaluse ühe õendusabi päeva eest leiab siit. Statsionaarses õendusabis (varem nimetati seda hooldusraviks) kehtib sarnaselt eriarstiabile voodipäevatasu esimese kümne ravil oldud päeva eest, seega lisandub summale esimese kümne päeva eest voodipäevatasu 25 eurot (10 x 2,50).
Koduõendus
Koduõendus on mõeldud patsiendile, kelle tervislik seisund ei nõua haiglas viibimist, kuid kes siiski vajab asjatundlikku meditsiiniabi. Seda võib vajada piiratud liikumisvõimega inimene, kes ei suuda ise arsti juurde minna. Koduõde on seega ka oluline ühenduslüli perearsti või raviarsti ning abivajaja vahel. Koduõendusteenusele suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst. Vaja on saatekirja, kuhu arst märgib patsiendi terviseprobleemid ning ravi, õde aga õendusabivajaduse. Koduõendus, nagu ka kõik teised ambulatoorsed hooldusravi teenused, on ravikindlustatud inimesele tasuta. Nende eest maksab Tervisekassa.
Koduõe visiidil tehtavate toimingute hulka kuuluvad õendushooldusplaani koostamine, patsiendi nõustamine ja põetamine, raviprotseduuride ja teatud uuringute tegemine. Kõik koduõendusteenused on kirjas sotsiaalministri määruses nr 55: Iseseisvalt osutatavate õendusabi tervishoiuteenuste loetelu.
Visiidil koduõde näiteks:
- annab nõu – õpetab kasutama abivahendeid, juhendab ja õpetab pereliikmeid ning pakub toitumisnõuandeid;
- teeb õendustoiminguid – ennetab ja ravib lamatisi ning teeb asendravi; mõõdab vererõhku; paigaldab kusepõie kateetri; hooldab püsikateetrit; hooldab ja vahetab epitsüstostoomi; hooldab stoome; ravib haavu ja haavandeid; hooldab trahheostoomi; paigaldab ja hooldab perifeerset veenikanüüli; paigaldab nasogastraalsondi; õpetab sondiga toitmist; teeb inhalatsioone ja mõõdab glükomeetriga veresuhkrut;
- teeb arsti otsuse alusel raviprotseduure – eemaldab haavaõmblused; teeb hapnikravi; manustab ravimeid lihasesiseselt, veenisiseselt, nahaaluselt, suukaudselt või rektaalselt; manustab toitelahuseid; teeb valuravi; teeb peritoneaaldialüüsi ja vajaduse korral teatud laboriuuringuid;
- pakub vähihaigele sümptomaatilist ravi ja leevendab vaevusi.
Õendusabi hooldekodus
Alates 2020. aastast rahastab Tervisekassa õendusteenust üldhooldekodudes. See annab hooldekodudele võimaluse pakkuda oma elanikele tasuta õendusabi. Tervishoiuteenus üldhooldekodus parandab arstiabi kättesaadavust ja aitab tagada, et õe juhtimisel jälgitakse hooldekodu elanike tervist pidevalt ning leitakse koostöös arstiga tervisemurele vajalik lahendus.
Milliseid tervishoiuteenuseid osutab hooldekodus õde?
Õde hindab hooldekodu elanike tervise seisundit, näiteks mõõdab kehatemperatuuri, vererõhku, teeb uriini- ja vereanalüüse ning muid vajalike õendustoiminguid. Samuti aitab õde jälgida ja ellu viia arsti poolt patsiendile koostatud raviplaani. Arsti loal võib õde teha patsiendile raviprotseduure nagu näiteks valuravi, samuti anda ravimeid või eemaldada haavaõmbluseid. Õde tegeleb ka nõustamise ja haiguste ennetamisega. Näiteks jälgib õde hooldekodu elanike meeleoluhäirete ja dementsuse tunnuseid.
Õde teeb hoolealuse lähedastega koostööd, neid vajadusel teavitades ja nõustades.
Mis on hooldekodu elaniku lähedase roll?
Hooldekodu elaniku lähedastel tuleb end kurssi viia, kuidas on hooldekodus teenused korraldatud (hooldusteenused, tervishoiuteenused, nõustamine, teavitamine, transport jne).
Hooldusteenuste, ravimite ja abivahendite kulud on jätkuvalt inimese või tema ülalpidamisekohustusega lähedase kanda.
Samuti tuleb lähedasel jälgida hooldekodu elaniku terviseseisundit ja heaolu ning tema tervisemuredest hooldustöötajat, õde või raviarsti teavitada.
Millised hooldekodud pakuvad õendusteenust?
Õendusteenuse pakkumine on üldhooldekodule võimalus, mitte kohustus. Kõik õendusteenust pakkuvad üldhooldekodud lisame 2020. aasta algsues Tervisekassa kaardirakendusele . Kaardivaatest tuleb teenuste alt valida „Õendusteenus hooldekodus“.
Hooldekodude kohta Sinu elamiskoha lähedal saab kõige paremat infot oma kohalikust omavalitsusest. Nõu võib alati küsida ka Sotsiaalkindlustusametist.
Hooldekodusse paigutatakse inimene siis, kui tal on tekkinud ööpäevaringne hooldusvajadus, st ta vajab 24 tundi ööpäevas kõrvalist abi, juhendamist ja järelevalvet. Üldjuhul on kohaliku omavalitsuse poolt hallatavates hooldekodudes järjekorrad, mistõttu eelisjärjekorras saavad sinna inimesed, kes just seda teenust vajavad. Omavalitsus peaks hindama, milline on inimese olukord ning leidma talle sobiva lahenduse. Lisaks hooldekodudele saab kaaluda ka näiteks isikliku abistaja teenuse kasutamist. Samuti on Eestis mitmeid erahooldekodusid, millega võib hooldust vajav inimene või tema lähedane ise ühendust võtta. Hooldekodus saab inimest aidata ka koduõde või perearst.
Hooldekodud koostavad iga hooldatava inimese jaoks individuaalse hooldusplaani, milles määratakse kindlaks kogu abi vajadus. Plaani koostamisse peab olema kaasatud nii inimese lähedased kui kohalik omavalitsus. Hooldusplaan vaadatakse üle vähemalt kord aastas.
Kui inimene või tema lähedased ei saa ise hooldekodu koha eest maksta, siis toetab hooldekodu koha eest tasumist kohalik omavalitsus. Keskmiselt maksab inimene ise ühes kuus hooldekodu eest 480 eurot ning kohalik omavalitsus maksab 150 eurot. Iga omavalitsus peab koostöös perekonnaga leidma mõistliku ja jõukohase lahenduse, et abi olemasolu ei sõltuks pere sissetulekust.
Korduma kippuvad küsimused - KKK
Tervisekassa eesmärk on parandada õendusteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti. Üldhooldekodudes õendusteenust rahastades viiakse ka muud tervishoiuteenused inimesele lähemale, sest seal töötava õe abil saab hooldekodu elanike tervisevajadusi süsteemselt jälgida ja koordineeritumalt tervisemuresid lahendada.
Üldhooldekodu elanikel on võimalus saada õendusteenust hooldekodus kohapeal. Õendusteenus üldhooldekodus on inimesele tasuta ehk selle eest tasub edaspidi Tervisekassa.
Õde hindab hooldekodu elaniku terviseseisundit, jälgides elutähtsaid näitajaid nagu näiteks kehatemperatuur, hingamissagedus, vererõhk ja veresuhkur. Õde teeb vajadusel uriini- ja vereanalüüsi ning muid vajalikke õendustoiminguid. Samuti aitab õde jälgida ja ellu viia arsti poolt patsiendile koostatud raviplaani ja ettenähtud raviprotseduure. Arsti loal võib õde iseseisvalt teha patsiendile näiteks valuravi, manustada ravimeid või eemaldada haavaõmbluseid.
Õde tegeleb ka nõustamise ja haiguste ennetamisega. Näiteks jälgib õde hooldekodu elanike meeleoluhäirete ja dementsuse tundemärke.
Õendusteenus hooldekodus on mõeldud inimesele, kellel on väike või mõõdukas tervisemure. See tähendab, et õde ei lahenda tõsiseid terviseprobleeme ega saa ravida raskelt haiget patsienti.
Hooldusteenuste, ravimite ja abivahendite kulud on jätkuvalt inimese või tema lähedase kanda.
Üldhooldekodudel on teenuse tagamiseks mitmeid võimalusi. Koduõendustegevusloaga üldhooldekodu saab tööle võtta õe ja osutada teenust ise või teha koostööd perearsti või mõne tervisekeskusega, kes osutab hooldekodus õeteenust. Samuti võib hooldekodu otsida koduõendusteenuse osutaja, kes pakub hooldekodus õendusteenust.
Selleks, et üldhooldekodud saaksid õendusteenust kohapeal pakkuda, peab tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja (üldhooldekodu või õde) esitama Tervisekassale taotluse ja sõlmima lepingu tervishoiuteenuse osutamiseks.
Õendusteenuse pakkumine on üldhooldekodule võimalus, mitte kohustus. Kõik õendusteenust pakkuvad üldhooldekodud lisame 2020. aasta algsues Tervisekassa kaardirakendusele . Kaardilt tulev valida "Õendusabi" vaade ja sealt b teenuste filtrist tuleb valida „Õendusteenus hooldekodus“.
Hooldekodud peavad tagama oma elanikele tervishoiuteenuste kättesaadavuse. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele peab hooldekodu tagama hooldusplaani koostamise, kus tuleb hinnata ka tervishoiuteenuse vajadust.
Hooldekodus pakutavat õendusteenust osutab Tervisekassa lepingupartner ehk tervishoiuteenuse osutaja, vastutades teenuse kvaliteedi ja lepingus sätestatud tingimustele vastavuse eest.
Kui hooldekodus elaval inimesel puudub võimekus iseseisvalt tervishoiuteenuse osutaja poole pöörduda on hooldekodu pidajal kohustus tagada vajalikud teenused, sh transport arsti juurde.
Hooldekodu peab tagama hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad teenused, mis on määratud hooldusplaanis.
Kui hooldusel olev inimene ei ole võimeline ostma isiklikke abivahendeid ise, on see kohustus perekonnal. Abivahendeid hüvitab Sotsiaalkindlustusamet (nt rulaator, lamatiste linad) ja meditsiiniseadmeid Tervisekassa (nt haavasidemed, põiekateetrid, ortoosid, glükomeetri testribad ja lantsetid jms).
Sotsiaalkindlustusameti soodustusega saab abivahendeid soetada, kui inimesele on väljastatud abivahendi tõend ja isikliku abivahendi kaart ehk IAK. Selle kohta leiab rohkem infot SKA lehelt.
Tervisekassa hüvitab meditsiiniseadmeid, mis on kantud meditsiiniseadmete loetellu ning mille soodustingimustel soetamiseks on raviarst välja kirjutanud digitaalse meditsiiniseadme kaardi. Tervisekassa meditsiiniseadmete hüvitamise kohta leiab rohkem infot Tervisekassa kodulehelt.
Hooldusteenuste, ravimite ja abivahendite kulud on jätkuvalt inimese või tema ülalpidamisekohustusega lähedase kanda. Hooldekodu elaniku lähedastel tuleb end kurssi viia, kuidas on hooldekodus teenused korraldatud (hooldusteenused, tervishoiuteenused, nõustamine, teavitamine, transport jne).
Samuti tuleb lähedasel jälgida hooldekodu elaniku terviseseisundit ja heaolu ning tema tervisemuredest hooldustöötajat, õde või raviarsti teavitada.
Õde teeb hoolealuse lähedastega koostööd, neid vajadusel teavitades ja nõustades.
Kindlasti on erinevate õendusteenuste osutamisel kokkupuute punkte. Hooldekodus töötav õde tegeleb patsientidega, kellel vajadus tervishoiuteenuse järgi on vähene või mõõdukas, võrreldes iseseisva statsionaarse õendusabi patsiendiga. Hooldekodus jälgib õde elanike tervist pidevalt. Koduõendusteenus on visiidipõhine ning pereõde teeb koduvisiidi vaid perearsti korraldusel ühekordselt (nt veenivere võtmiseks).
Sel ajal ei saa paralleelselt koduõendusteenust osutada.
Tervisekassa on ette näinud teenuse osutamisel miinimumi, st et teenust osutatakse tööpäevadel ning päevasel ajal. Muudel aegadel õendusteenuse osutamine hooldekodu ning õendusteenuse osutaja vahel on kokkuleppeline.
Tarkvara programme on erinevaid, iga õendusteenuse osutaja võib valida endale sobivaima.
Kõik sooritatavad õendustegevused ei kajastu pearahasiseste koodide all. Pearahasiseste koodide alla on koondatud olulisemad, indikatiivse sisuga tegevused, mis annavad Tervisekassale sisendi teenuse edasise arendamise osas.
Tervisekassa poolt rahastatav õendusteenus üldhooldekodudes on võimalus. Hooldekodu elanikele mõeldes on soovitatav rakendada õendusteenus üldhooldekodus niipea kui võimalik.
Kui hooldekodu ning õendusteenuse osutaja sõlmivad koostöö kokkuleppe ning pereõde ei osuta õendusteenust hooldekodus ajal, mil tal on tööaeg perearsti praksises. Seega, perearsti praksises täiskoormusega töötav pereõde ei saa samal ajal osutada õendusteenust üldhooldekodus.
Ei pea. Koduõendus teenuse osutajal on vajalik tegevusluba, kuid see ei ole seotud tegevuskohaga.
Hooldekodu peab tagama hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ning teenused, mis on määratud hooldusplaanis.
See on hooldekodu ja õendusteenuse osutaja omavaheline kokkulepe, kuidas töö korraldatakse.
Kui Teil tekib kalendriaasta jooksul õigus erinevatele hambaravihüvitistele, saate Te hüvitist kõige suurema summa ulatuses. Näiteks täiskasvanud ravikindlustatud inimesel, kes on ühtlasi rase või alla üheaastase lapse ema, on õigus saada hüvitist 85 eurot ühes kalendriaastas.
Kõikidele hooldekodu elanikele tuleb teha hindamine hindamisinstrumendi abil. Õendusplaan tuleb koostada nendele elanikele, kellele hindamise tulemusena on vajalik tervishoiuteenuse osutamine.
Sagedus ei ole kindlalt piiritletud, reeglina edastatakse lõpp-epikriis, kuid kui on tegemist pika juhuga, siis võiks esitada vaheepikriise, seda eelkõige eesmärgil, et perearst oleks informeeritud oma nimistu patsiendi tervisest.
Ei ole vajalik saatekiri. Vajalik on arsti ettekirjutus/korraldus/raviskeem.
Õde on registreeritud Terviseametis tervishoiutöötajate registris õena/ämmaemandana.
See on hooldekodu ja õendusteenuse osutaja omavaheline kokkulepe, kuidas töö korraldatakse.
- Õde hooldekodus tuvastab surmafakti, vormistab IT-programmis „surmateatise“, mille edastab siis e-tervisesse (TIS-i). Teavitab (24 tunni jooksul) telefoni teel perearsti isiku surmast.
- Perearst vormistab „surma põhjuse teatise“, mille edastab e-tervisesse (TIS-i).
- Pärast surma põhjuse vormistamist (perearsti poolt), saab väljastada (hooldekodu poolt) TIS-st „surmatõendi“ lähedastele, et nad saaksid edasisi toiminguid teha.
NB! Selle kohta on juhised TEHIK-u kodulehel.