Lapse saamine ja lapse tervis

Kõikidele rasedatel, lastel ja õpilastel on õigus ravikindlustusele ning erinevatele hüvitistele. Siit leiad info ravikindlustuse ja hüvitiste saamise kohta. Samuti leiad siit ülevaate laste tervise jälgimise ja tervisekontrollide kohta. 

Lastega seotud hüvitised

Hambaravihüvitis rasedale ja alla üheaastase lapse emale

Hambaravihüvitis

Alates 1. jaanuarist 2024 tõuseb ravikindlustatud täiskasvanute hambaravihüvitis 60 eurole (omaosalus 50%). Hambaravihüvitis tõuseb ka suurenenud hambaravivajadusega inimestele, kelle seas on näiteks rasedad, alla 1-aastase lapse emad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, vanaduspensionärid jne. Hüvitist tõstetakse 85 euro pealt 105 eurole ning langetatakse ka omaosalust 15 protsendilt 12,5 protsendile.

Hüvitist saab kasutada ainult  Tervisekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutustes.

Hüvitise suurust ja jääki saab kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee teenuse alt „Hambaravi- ja proteesiteenuste info“.

  • Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda raviasutuse hinnakirja alusel. Lisaks on teenuseosutajal õigus patsiendilt küsida visiiditasu kuni 5 eurot (v.a rasedad). 
  • Hüvitatav summa arvestatakse raviarvest maha kohe maksmise hetkel ja patsient ei pea esitama Tervisekassale ühtegi avaldust ega dokumenti.
  • Milliseid hambaravi teenuseid hüvitatakse leiad siit.

Kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed saavad kasutada aastas 60 eurot hambaravihüvitist, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50% arvest.

ema ja laps

Kõik ravikindlustustatud lapseootel naised ja alla üheaastaste laste emad saavad kasutada hambaravihüvitist  kuni 105 eurot aastas, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 12,5% arvest ise. 

Hüvitise suurust ja jääki palume kontrollida enne hambaarsti külastust riigiportaalist www.eesti.ee teenuse alt „Hambaravi- ja proteesiteenuste info“. Juhul, kui lapseootel naisel ei ole tekkinud õigust suurenenud hambaravihüvitisele, palume esitada Tervisekassale rasedakaart või tõend hüvitise saamiseks kõrgendatud piirmääras.

Töötukassas registreeritud töötud saavad hambaravihüvitist kõrgendatud piirmääras. Hüvitis on 105 eurot aastas, kusjuures patsient tasub ise vähemalt 12,5% arvest.

Hüvitise suurust ja jääki palume kontrollida enne hambaarsti külastust riigiportaalist www.eesti.ee teenuse alt „Hambaravi- ja proteesiteenuste info“. 

Kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist saavad kasutada inimesed, kes on teenuse saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Hüvitis on 105 eurot aastas, kusjuures patsient tasub ise vähemalt 12,5% arvest.

Hüvitise suurust ja jääki palume kontrollida enne hambaarsti külastust riigiportaalist www.eesti.ee teenuse alt „Hambaravi- ja proteesiteenuste info“. 

vanurid

Vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed ja üle 63 aastased eakad saavad hambaravi jaoks hüvitist 105 eurot aastas, kusjuures patsient tasub ise vähemalt 12,5% arvest.

 

 

 

 

 

 

 

 

Kõik suurenenud hambaravi vajadusega patsiendid saavad kasutada hüvitist kuni 105 eurot aastas, kusjuures patsient  tasub vähemalt 12,5% arvest ise. Inimesel on õigus  hüvitisele, kui suurenenud vajadus hambaraviteenuse saamiseks on tekkinud järgmiste tervishoiuteenuste osutamise või haiguste tagajärjel: 

  1. pea- ja kaelapiirkonna kasvajate kirurgiline ja/või kiiritusravi; (teatud onkoloogiliste ja hematoloogiliste haigusseisundite korral on inimesel õigus taotleda tasuta hambaravi)
  2. huule-, alveolaarjätke- ja suulaelõhe kirurgiline ravi;
  3. hambakudede või näo- ja lõualuude väärarenguid põhjustavate geneetiliste ja ainevahetushaiguste ravi;
  4. näo-lõualuude piirkonna traumade ja põletike kirurgiline ravi;
  5. meditsiiniline protseduur (endoskoopia, anesteesia ja muu), mille käigus on tekkinud näo-lõualuude piirkonna trauma;
  6. kopsu-, maksa-, südame ja/või neerude, vereloome tüvirakkude siirdamine või siirdamiseks ettevalmistamine;
  7. endoproteesimise järjekorda lisatud;
  8. esimest tüüpi diabeet;
  9. Sjögreni sündroom.

Selle, kas inimesel on suurenenud hambaravivajadus, määrab tema raviarst ning lisab vastava statistilise koodi raviarvele. Nii jõuab vajalik info Tervisekassa partneriks oleva hambaarstini ja tõestab inimese õigust 105-eurosele hüvitisele. 

Kuidas hüvitist arvestatakse?

Oluline on tähele panna, millisesse hüvitise sihtgruppi kuulute. Kui Teil tekib kalendriaasta jooksul õigus erinevatele hüvitistele, on Teil õigus saada hüvitist kõige suurema summa ulatuses. Näiteks täiskasvanud ravikindlustatud inimesel, kes on lapseootel või alla üheaastase lapse ema, on õigus saada hüvitist 105 eurot aastas. Kui aga teenuse osutamise päeval saab laps üheaastaseks, kehtib emale 60-eurone hüvitis, sest teenuse saamise hetkel ei kuulu ta enam 105-eurose hüvitise sihtgruppi.

Hambaravihüvitist saab kasutada täies mahus ühe kalendriaasta jooksul ning selle kasutamata osa ei kandu üle järgmisesse aastasse. Kui aasta vahetub, algab uus hüvitise arvestus. Igal aastal on võimalik hüvitist saada kuni 105 eurot.

Hüvitise näidis: 60€

Kui Teie hambaravi arve hüvitatavate teenuste eest on näiteks 120 eurot, siis tuleb endal tasuda 50% raviarvest ehk 60 eurot ja teise 50% hüvitab Tervisekassa. Samal kalendriaastal Tervisekassa teie eest hambaraviteenuseid rohkem ei hüvita ehk järgmisel korral tasute raviarve täies ulatuses ise.

Kui Teie raviarve on hüvitatavate teenuste eest näiteks 100 eurot, siis tasub Tervisekassa sellest ära 50 eurot  ja Teil jääb maksta ülejäänud 50 eurot. Seega teil on sellel kalendriaastal kasutada veel 10 eurot hambaravihüvitist.

Arvutamine

Hambaravi arve 100 eurot
50% tasub patsient: 50 eurot
50% tasub Tervisekassa: 50 eurot
Hüvitise jääk: 60–50 = 10 eurot hüvitist veel samal aastal

Hüvitise näidis: 105€

Kui Teie hambaravi arve hüvitatavate teenuste eest on 120 eurot, siis tasute ise 15 eurot ning Tervisekassa hüvitab raviarvest 105 eurot. Samal kalendriaastal Tervisekassa Teie eest hambaraviteenuseid rohkem ei hüvita ehk järgmisel korral tasute täies ulatuses raviarve ise.

Kui Teie üks hambaravi arve hüvitatavate teenuse eest on näiteks 80 eurot, siis tasute teie sellest ise 10 eurot ehk 12,5% ja Tervisekassa hüvitab 87,5% ehk 70 eurot. Kui lähete samal aastal veel hambaarsti juurde, hüvitab Tervisekassa raviarvest 35 eurot ja sellega on Teie aastane 105-eurone hüvitis kasutatud.

Arvutamine

Hambaravi arve 80 eurot
12,5% tasub patsient: 10 eurot
87,5% tasub Tervisekassa: 70 eurot
Hüvitise jääk: 105– 70 = 35 eurot hüvitist veel samal aastal

Kunstliku viljastamisega seotud ravimite hüvitamine

Alates 2018. aastast rahastatakse kehavälise viljastamise (IVF) ja embrüosiirdamise teenuseid ning ravimeid täielikult Tervisekassa kaudu. Varem tasus nende ravimite ja teenuste eest sotsiaalministeerium. Lisaks ei pea alates 2018. aastast IVF ravimite eest hüvitise saamiseks tagantjärele taotlust esitama.

Kuni 40-aastased (k.a) naised saavad kehaväliseks viljastamiseks vajalikud ravimid juba apteegist ostes 100% soodusmääraga. Apteegis tuleb tasuda vaid retseptitasu, mis on 2,5 eurot, ja soodusravimi maksimumhinda ületav osa juhul, kui ravim on kallim kui Tervisekassa soodustuse nimekirjas. Lisainfot erinevate ravimite ja kehavälise viljastamise kohta tuleb küsida oma raviarstilt.

Apteegis kehtib 100% soodustus ravimitele, mis sisaldavad järgmisi toimeained:

  • follitropiin alfa;
  • follitropiin beeta;
  • ganireliks;
  • gosereliin;
  • triptoreliin;
  • tsetroreliks;
  • lutropiin;
  • korifollitropiin;
  • kooriongonadotropiin alfa.

Hüvitatavad ravimid ATC kood Toimeaine

PREGNYL inj subst 5000RÜ viaal 1ml lahustit N1

G03GA01

kooriongonadotropiin

BEMFOLA 150RU/0,25ml süstelahus pensüstelis N1

G03GA05

follitropiin alfa

BEMFOLA 225RU/0,375ml süstelahus pensüstelis N1

G03GA05

follitropiin alfa

BEMFOLA 300RU/0,5ml süstelahus pensüstelis N1

G03GA05

follitropiin alfa

BEMFOLA 450RU/0,75ml süstelahus pensüstelis N1

G03GA05

follitropiin alfa

BEMFOLA 75RU/0,125ml süstelahus pensüstelis N1

G03GA05

follitropiin alfa

GONAL-F 300TÜ/0,5ml süstelahus pensüstelis N1

G03GA05

follitropiin alfa

GONAL-F 450TÜ/0,75ml süstelahus pensüstelis N1

G03GA05

follitropiin alfa

GONAL-F 900TÜ/1,5ml süstelahus pensüstelis N1

G03GA05

follitropiin alfa

GONAL-F süstelahuse pulber ja lahusti 75TÜ N1

G03GA05

follitropiin alfa

OVALEAP 300RÜ/0,5ml süstelahus N1

G03GA05

follitropiin alfa

OVALEAP 450RÜ/0,75ml süstelahus N1

G03GA05

follitropiin alfa

OVALEAP 900RÜ/1,5ml süstelahus N1

G03GA05

follitropiin alfa

PUREGON süstelahus 300TÜ 0,36ml N1

G03GA06

follitropiin beeta

PUREGON süstelahus 50TÜ 0,5ml N5

G03GA06

follitropiin beeta

PUREGON süstelahus 900TÜ 1,23ml N1

G03GA06

follitropiin beeta

LUVERIS süstelahuse pulber ja lahusti 75TÜ N1

G03GA07

lutropiin alfa

OVITRELLE süstelahus pen-süstlis 250mcg/0,5ml  N1

G03GA08

kooriongonadotropiin alfa

ELONVA süstelahus 100mcg/0,5ml 0,5ml N2

G03GA09

korifollitropiin alfa

ELONVA süstelahus 150mcg/0,5ml 0,5ml N1

G03GA09

korifollitropiin alfa

ORGALUTRAN süstelahus 0,25mg/0,5ml 0,5ml N1

H01CC01

ganireliks

CETROTIDE süstelahuse pulber ja lahusti 0,25mg N1

H01CC02

tsetroreliks

RESELIGO implantaat süstlis 10,8mg N1

L02AE03

gosereliin

RESELIGO implantaat süstlis 3,6mg N1

L02AE03

gosereliin

ZOLADEX implantaat 3,6mg N1

L02AE03

gosereliin

DIPHERELINE 11,25 MG prolong suspensiooni pulber 11,25mg N1 ja lahusti N1

L02AE04

triptoreliin

DIPHERELINE 3,75 MG prolong suspensiooni pulber 3,75mg N1 ja lahusti N1

L02AE04

triptoreliin

*Hüvitise arvestamisel ei lähe arvesse soodusretsepti patsiendi omaosalus 2.50 eurot

Laste tervise jälgimine

Laste hea tervise ja arengu huvides tehakse lastele regulaarseid tervisekontrolle. Selleks teevad koostööd nii lastearstid, perearstid, pereõed kui ka eriarstid.  Jälgitakse lapse arengut, kasvu, kaalu, kuulmist nägemist ja kõnet. Lisaks aidatakse kujundada lapse tervislikke toitumis- ja liikumisharjumusi ning nõustatakse kõigis teistes terviseküsimustes. Nakkushaiguste ennetamiseks tehakse vaktsineerimisi. Regulaarsete kontrollidega aidatakse kujundada lapse tervislikke toitumis- ja liikumisharjumusi ning nõustatakse peret.

Laste tervisekontrollide eesmärk on laste arengu jälgimine ning tervise- ja arenguhäirete varajasel avastamisel vajaliku meditsiinilise abi tagamine. Tervisekontrollide läbiviimise aluseks on Lapse tervise jälgimise juhend, mille kontrollkaardiga saate tutvuda siin.

Esimesed seitse eluaastat

Esimeste elupäevade jooksul võetakse vastsündinutelt vereanalüüs, et välja selgitada hüpotüreoosi ja fenüülketonuuria võimalik esinemine. Hüpotüreoos on seisund, mille puhul kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone. Fenüülketonuuria on sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus. Lisaks kontrollitakse vastsündinu kuulmist.

Tervet imikut jälgitakse esimese eluaasta jooksul profülaktiliselt regulaarselt. Või profülaktika mõttes regulaarselt. Kolm korda tuleb käia pereõe juures. Neil visiitidel kaalutakse ja mõõdetakse last. Lisaks on õe ülesanne õpetada vanematele lapse toitmist, hügieeni, hooldust, õnnetuste vältimist jms. Lastearsti külastust ei ole tervele imikule ette nähtud. Vajaduse korral suunab perearst lapse eriarsti, näiteks neuroloogi või ortopeedi vastuvõtule.

6‑7aastase lapsega tuleb käia perearstil koolieelses tervisekontrollis. Arst hindab tema arengut ja koolivalmidust. Mh kontrollitakse nägemis- ja kuulmisteravust ning kõne arengut. Kõrvalekallete korral saab arst suunata lapse lisauuringutele, logopeedi või silmaarsti juurde. Tervisekontrolli võiks minna aegsasti enne kooli, juba kevadel. Siis jääb aega probleemide lahendamiseks. Näiteks saab muretseda prillid. Hästi on  käivitunud diabeedihaige lapse kooliellu sisse elamise projekt, kus haigus tuvastatakse enne kooli ning spetsialistid pakuvad koolipersonalile vajalikku väljaõpet ja tuge.

Tervise jälgimine lasteaias

Lasteaias ei ole tervishoiuteenuse osutajat, kes annab pädevaid hinnanguid lapse terviseseisundile. Praktikas võib aga tekkida olukordi, kus vanem soovib oma selgete haigussümptomitega last lasteaeda viia, teiste laste vanemad aga soovivad oma lapse tervist kaitsta võimaliku nakkusohu eest. Oluline on silmas pidada nii haigussümptomitega lapse kui ka teiste laste heaolu. 

Lapsevanemal on õigus teha otsuseid, mis ei kahjusta last. Kui lapsevanem leiab, et see ei kahjusta last, võib ta viia lapse lasteaeda. Kui lasteaia töötajad aga ei jaga vanema seisukohta ja tekib vaidlus, siis sellise vaidluse peab lahendama asutuse juht. Seejuures on oluline silmas pidada, et vaidluse sisu ei saa olla lapse terviseseisundile hinnangu andmine, milleks osapooltel puudub pädevus. Kui lasteaia töötajatel tekib kahtlusi lapse tervise suhtes, siis võivad nad soovitada vanemale perearsti poole pöördumist.

Kergemate haigusnähtudega lapse puhul on lasteaia töökorralduses võimalik leida viise, kuidas last asjakohaselt toetada ja vajadusel vältida laste omavahelist füüsilist kontakti.

Kui lapsevanem vaatamata  personali märkustele toob korduvalt hoidu last, kelle tervislik seisund ei võimalda päevakavaga toime tulla ja/või lapse seisund ohustab teisi ning see on objektiivselt põhjendatav (nakkushaiguste sümptomid, viirushaigused, äge kõhulahtisus ja oksendamine), võib tekkida vajadus last kaitsta. Vanema hoolimatu või pahatahtliku käitumise korral saab juhinduda lastekaitseseaduses sätestatud kohustusest teavitada abivajavast lapsest. Abivajajast lapsest tuleb viivitamatult teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111. Sellisel juhul peab lasteaed käivitama abivajavast lapsest teavitamise protsessi, mis on sätestatud lastekaitseseaduse §-s 59. Lapse hooldamise ja kasvatamisega seotud küsimused jätab Eesti Vabariigi põhiseadus ja perekonnaseaduse §124 lapse hooldusõiguslikule vanemale või eestkostjale.

Tervisekontrollid koolieas

Kooli vastuvõtmiseks tuleb käia perearsti juures ja esitada koolile õpilase tervisekaardi ametlikult kinnitatud väljavõte. Seal on kirjas varasemad vaktsineerimised, kroonilised haigused, pidevalt kasutatavad ravimid, aga ka ravimi- või toiduallergiad. Teave on vajalik lapse tervist koolis jälgides, aga ka õppekoormuse ja eluviisi kohaldamiseks.

Kooli tulles küsitakse lapsevanema nõusolekut koolitervishoiuteenuse osutamiseks. Alates 1.aprillist 2020 teeb kooliõde tervisekontrolle 1., 3., 7. ja 10. klassi õpilastele. Perearsti juures tuleb tervisekontrollis käia 5. ja 9.klassi õpilastel.

Nõusoleku mõiste tuleneb võlaõigusseadusest. Selle alusel võib patsienti läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Kirjaliku nõustumise kõrval kehtib samaväärselt suuline nõusolek. Sellest jätkub, kui õpilane näiteks vahetunnis kooliõelt abi küsib.

Nõusoleku peab andma seaduslik esindaja, kui patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma. Koolilapse puhul on sageli küsitav millal ta oskab juba ise oma tervise kohta otsuseid teha ja millal on veel vajalik vanema seisukoht. Algkooliõpilase puhul peab kindlasti otsustama lapsevanem.

Ka enne igat vaktsineerimist peab kooliõde küsima lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku ka siis, kui kord kooli tulles on see juba antud. Vanema nõusolek aitab välistada võimalikke vastunäidustusi, Niisiis küsitakse seda lapse tervise huvides. Kui pere ei soovi oma last vaktsineerida, peab seda kinnitama kirjalikult. Kooli tulekul antavas nõusolekus võib pere sätestada olukorrad, mil lapse seisukohale vaatamata tuleb võtta kontakti vanematega.

Millist terviseabi saab koolist?

Koolis last ei ravita. Haige lapse ravi määrab ja seda koordineerib perearst või eriarst. Kui laps on koolis haigestunud või on juhtunud trauma, peab kooliõde andma talle esmast abi ja teavitama lapsevanemaid. Haiget last ei tasu kooli saata. Kooliõde talle uuringuid ega ravi ei määra ning puudumistõendit ei kirjuta. Haigestumise korral tuleb pöörduda perearsti poole. Väljaspool tema tööaega saab ööpäev läbi meditsiinilist nõu ka perearsti nõuandetelefonilt (vt lähemalt siit). Kooliõde saab aidata, kui õpilane vajab tervise tõttu erisusi koolikorralduses, nt haigusjärgsel ajal. Õde peab teadma lapse allergiast või teistest haigustest. Ainult siis on võimalik kiiresti asjakohast abi anda.

Väikestes koolides ei ole õde alati kohal, ent tema vastuvõtuajad ning telefon peavad olema kättesaadavad. Kui laps asub elama õpilaskodusse, on soovitatav registreerida ta selle piirkonna perearsti nimistusse. Tõenäoliselt viibib laps õpilaskodus suurema osa aastast. Õppeperioodil on ka haigestumine viirushaigustesse tavaliselt suurem ja seega saab pereõde kooli piirkonda registreeritud lapse õigel ajal perearsti juurde suunata.

Laste hambaravi ja ortodontia

Hambaid tuleb hoida juba noores eas. Enne esimeste hammaste lõikumist tuleks imiku suud korrapäraselt puhastada. Esimene hambaarstikülastus võiks toimuda lapse esimese hamba lõikudes või umbes aastase lapsega. Esimesi nõuandeid suutervise kohta saate juba ämmaemandalt või lapse esimesel eluaastal pereõelt.

Kaariest aitab vältida eelkõige kodune hügieen. Pideva kontrolliga saab alustada juba 
esimeste hammaste lõikudes. Hambaarsti on soovitatav külastada, kui laps on kolmeaastane. Esimestel visiitidel võiks vanem juures olla ja last toetada. Kõige tähtsam on esimestest visiitidest saadav positiivne mulje. Hambaarstiga juba tuttavad ja meeldivaid kogemusi mäletavad lapsed tunnevad end hiljem hambaarstil mugavalt. Kui lapsel on hirm tekkinud, nõuab see kõigilt kannatlikkust.

Uuringud on näidanud, et kui noorukiea lõpuks on hambad tugevad ja terved, ei vajata ravi veel mitukümmend aastat. Seega on laste õigete hügieeniharjumuste ja ennetava kontrolli abil võimalik vältida olukordi, kus täiskasvanueas neelab olulise osa säästudest hambaravi.

Ka kooliõed teevad hambaarstidega koostööd laste ennetavate läbivaatustele suunamiseks 7.-, 9.- ja 12-aastaselt. Kui laps vajab hambaravi, peab see kindlasti toimuma pere teades ja heakskiidul. Tuleks aga jälgida, kas hambaarstil on leping Tervisekassaga. Vaid sel juhul on teenus lapsevanemale tasuta.

Tervisekassa tasub alla 19-aastaste kindlustatute hambaravi eest. Pärast lapse 19-aastaseks saamist osutatakse tasuta hambaravi ühe aasta jooksul ainult juhul, kui ravivajadus ilmnes viimase visiidi ajal enne 19-aastaseks saamist. Tasuta teenust saab sama hambaraviteenuse osutaja juures, kus ravivajadus tuvastati.

Lapsevanemal on õigus valida oma lapsele hambaarsti. Kontrolli aga alati üle, et valitud hambaarstil oleks leping Tervisekassaga. Tervisekassa lepingupartnerid on kirjas Tervisekassa kodulehel. Kui leping puudub, peab lapsevanem teenuse eest ise tasuma täies mahus ning seda raha Tervisekassalt tagasi ei saa. Tervisekassa tasub vaid nende teenuste eest, mis on kirjas Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus

Hambahaigusi ennetavatele vastuvõttudele soovitamise (suunamise) kohustus on pereõdedel ja kooliõdedel – see on reguleeritud nii perearsti tööjuhendis kui ka kooliõe tööd reguleerivas määruses. Kui tervishoiuteenust osutatakse ilma vanema juuresolekuta – näiteks kooli poolt korraldatult – peab lapsele olema kaasa antud lapsevanema nõusolek.

Ortodontia

Tervisekassa rahastab ka laste ortodontiat (sh breketid), kuid ainult teatud juhtudel. Seda tehakse järgmiste raskete diagnooside korral:

  1. ülemine lõualuu on alumisest 9 mm või enam eespool (prognaatne hambumus sagitaalse lahiga 9 mm ja enam);
  2. alumine lõualuu on ülemisest eespool (progeenne hambumus);
  3. esimeste hammaste kontakt puudub ja kokku puutuvad ainult tagumised purihambad (lahihambumus, kui kontaktis on ainult molaarid);
  4. kui õigel ajal pole lõikunud eesmine lõikehammas või silmahammas (peetunud jäävintsisiivid või kaniinid);
  5. kui ühel lõualuu poolel pole moodustunud rohkem kui üks jäävhammas (kui puudub intsisiiv, kaniin või rohkem kui üks hammas lõualuu kummalgi poolel);
  6. huule- ja suulaelõhe ning teised näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud;
  7. hambumusanomaalia raske või keskmise raskusastmega obstruktiivse uneapnoe korral, juhul kui adenotonsillektoomia ja positiivne õhurõhuravi (CPAP) on osutunud ebaefektiivseks;
  8.  sügav traumeeriv hambumus, mille korral alumised lõikehambad on otseses kontaktis limaskestaga;
  9.  külgmine risthambumus kolme ja enama hamba ulatuses lõualuu ühel poolel, mille korral on oluliselt häiritud näo sümmeetria ning lõualuude areng ja kasv.

Muudel juhtudel Tervisekassa laste ortodontiliste teenuste eest ei tasu. 

Meeles peab pidama, et ka ülalnimetatud juhtudel peab teenuseosutajal olema Tervisekassaga leping, et viimane tasuks ravi eest. Sama kehtib ka teenuste kohta: kui see on mainitud tervishoiuteenuste loetelus, siis Tervisekassa maksab.

Tervishoid koolis

Tervisele luuakse vundament lapse- ja koolieas. Koolitervishoiu olulisemad tegevused on tervise edendamine, haiguste ennetamine, tervise jälgimine ja esmaabi. 

Koolitervishoiu eesmärk on:

  • jälgida õpilaste tervislikku seisundit;
  • kujundada õpilaste seas tervislikku eluviisi;
  • ennetada õpilaste haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist;
  • jälgida meditsiiniliselt põhjendatud õppekoormuse rakendamist ja tervisliku keskkonna loomist;
  • osutada vajadusel vältimatut abi.

Kooliealiste laste tervisekontrolle teeb kooliõde 1., 3., 7. ja 10. klassi õpilastele. Koolitervishoiu osa on ka koostöö hambahaiguste ennetamiseks ning perearstide juurde ennetavatele tervisekontrollidele suunamine, samuti koostöö õpilaskodude õpilastele vajalike teenuste saamise abistamisel. Koolitervishoiuteenuseid osutatakse õppetöö toimumise ajal.

Koolides teenust osutavad partnerid leiad siit.

Koolitervishoiust lapsevanemale

Kooliaasta alguses küsitakse lapsevanema nõusolekut tervisekontrollide tegemiseks. Nende toimumisest teavitatakse eelnevalt perekonda. Tavaliselt antakse tervisekontrolli järel lapsele ka teatis kontrolli tulemustest ja soovitatavatest tegevustest tervise edendamiseks.

  1. Enne igat vaktsineerimist peab kooliõde küsima lapsevanemalt kirjalikku nõusolekut. See on lapse tervise huvides, et välistada võimalikke vastunäidustusi. Kui pere ei soovi last vaktsineerida, tuleb seda kinnitada kirjalikult – see otsus fikseeritakse õpilase tervisekaardil.
  2. Kooliõde võib kontrolli tulemusel soovitada konsulteerida lapse tervise asjus perearsti või mõne eriarstiga. Edasine – vastuvõtuaja broneerimine vajaliku spetsialisti juurde ja vastuvõtule minemine – on juba õpilase/lapsevanema kohustus.
  3. Haigestunud last ei ole mõtet kooli saata, kooliõde uuringuid ja ravi ei määra ning puudumistõendit ei kirjuta. Haigestumise korral tuleb pöörduda perearsti poole. Väljaspool perearsti tööaega saab ööpäevaringselt esmast meditsiinilist nõu ka perearsti nõuandetelefonilt 634 6630. 
  4. Kui laps on haigestunud ja perearst on teda ravinud, võib perearst soovi korral anda lapse/lapsevanema kätte väljavõtte tervisekaardist, mille saab koolile esitada. Tervisekaardi väljavõte annab ülevaate lapse terviseprobleemist ja sisaldab suuniseid haigusjärgsel perioodil kehalise koormuse piiramiseks.
  5. Kooliõde saab olla abiks, kui õpilane vajab tervise tõttu erisusi koolikorralduses, kasvõi haigestumise järgsel perioodil. Kooliõde saab jälgida, et vajalikud abinõud oleks rakendatud.
  6. Kui lapsel on allergia või haigus, kus tema terviseseisund võib ootamatult halveneda (näiteks suhkurtõbi, astma või epilepsia), peab kooliõde seda teadma. Kui koolis midagi lapsega juhtub, on talle võimalik kiiresti vajalikku esmaabi osutada.
  7. Kui kool on kodust kaugel ning laps elab õpilaskodus, on soovitatav ta registreerida selle piirkonna perearsti nimistusse. Nii saab kooliõde lapse näiteks viirushaiguste korral õigeaegselt perearstile suunata. Kui lapsevanemad soovivad jätta lapse kodukoha perearsti nimistusse, peavad nad ise tagama haigele lapsele perearstiabi.
  8. Väikestes koolides ei ole kooliõde igal koolipäeval kohal. Kõikides koolides peab aga olema kättesaadav info, millal ja kus toimub kooliõe vastuvõtt, soovitavalt ka kooliõe telefoninumber.

Õpilaste tervise jälgimine

Täiskasvanueas ägenevad ja süvenevad terviseprobleemid saavad sageli alguse just koolieas.

Eesti koolilaste sagedasemad terviseriskid on:

  • ebatervislik toitumine;
  • vähene füüsiline aktiivsus;
  • suitsetamine ja alkoholi tarbimine;
  • riskialdis seksuaalkäitumine.

Tervisehäiretest on esikohal:

  • hammaste kehv seisukord;
  • sagedane haigestumine viirusinfektsioonidesse;
  • nägemis-, rühi-  ja vaimse tervise häired.

Kooliõe juures tehtavad ennetavad tervisekontrollid ja vaktsineerimised on lapsele tavaliselt esimene iseseisev kokkupuude tervishoiuga. Kooliõde on kujunevale isiksusele esimene tugiisik tervislike eluviiside saavutamiseks ja säilitamiseks, sest lisaks koolitunnis õpetatule on vaja ka praktilisi nõuandeid. Ennetava tervisekontrolli eesmärk on avastada terviseriske varakult ja vajadusel kavandada edasine plaan riskide vähendamiseks. See võib sisaldada käiku eriarstile, prillide muretsemist, rühi korrigeerimiseks võimlemisrühmas osalemist, noorte seksuaaltervise nõustamiskliinikusse suunamist, korduvat nõustamist jne.

Lapse delikaatsed tervisemured peavad jääma kooliõe ja lapse vahele: igal õpilasel on õigus privaatsusele. Näiteks kui koolis on õpilastel avastatud täid, siis on kindlasti vaja kõigi õpilaste pead läbi vaadata, et takistada täide edasist levikut. Kuid see peaks toimuma privaatselt, mitte klassiruumis kõigi õpilaste silme all. Samuti kontrollib kooliõde, kas koolikeskkond on turvaline, kas koolitoit vastab toitumissoovitustele, toimuvad tervisealased loengud, jagatakse infomaterjale, õpetatakse esmaabioskusi.

Kooliõe pädevus

Nii nagu igal inimesel on oma perearst, peaks ka igal kooliõpilasel olema oma kooliõde. Üks oluline erinevus on aga see, et koolis haigusi ei ravita – haige lapse ravi määrab ja koordineerib siiski kas lapse perearst või raskete pikaajaliste haiguste puhul ka eriarst. Kooliõe peamised töövaldkonnad on tervise jälgimine, haiguste ennetamine (vaktsineerimine), tervise ja heaolu edendamine ning vajadusel esmaabi osutamine. 

Kooliõe tööaeg sõltub õpilaste arvust – täiskohaga õde töötab 600 õpilase kohta. Õe kabinet peab koolis olema siis, kui seal õpib üle 200 õpilase. Maapiirkondade väikestes koolides on kooliõde ja pereõde tavaliselt sama inimene.

Kui laps on koolis haigestunud või on juhtunud trauma, on õe ülesanne talle esmast abi anda. Kooliõde saab kindlaks teha terviseseisundi ohtlikkuse ning anda haigustunnustest lähtuvat esmaabi. Vajaduse korral kutsutakse kiirabi või viiakse laps haiglasse. Enamikul juhtudel aga teavitatakse lapsevanemaid ning püütakse leida lahendus haige lapse kodusele ravile viimiseks. Lapse tervisega seonduv dokumenteeritakse õpilase terviskaardil.

Kooliõde ei kuulu juriidiliselt kooli kollektiivi, kuna tervishoiuteenust, sh koolitervishoiuteenust tohib osutada vaid selleks vastavat tegevusluba omav tervishoiuasutus. Samas on kooliõe töö suunatud ka koolikeskkonna arendamisele ja õpilaste toetamisele koolis, seega peaks ta olema kooli meeskonna liige ning hea koostööpartner.

Kooliõe vastutus piirdubki tema enda tegevusega, laiemad võimalused on peamiselt ettepanekute tegemine vajaliku korralduse või arenduste  kohta, ent vastutus nende ettepanekute elluviimiseks jääb siiski koolile. Kooliõdedel on roll selles, et erinevad osapooled – õpilane ise ja tema pere, õpetajad, vajadusel ka kooli juhtkond ning kooli psühholoog ja sotsiaaltöötaja teeksid koostööd lapse tervise ja heaolu nimel.

Kas leidsid lehelt vajaliku info?

Kas leidsid lehelt vajaliku info?

Kui teil on küsimusi, siis palun pöörduge meie poole aadressil info@tervisekassa.ee või helistage meie infoliinile 669 6630.