Raviteekondade arendamine

Tänane olukord  

Raviteekondade arendamises nähakse nii meil Eestis kui maailmas laiemalt võtit, kuidas muuta tervishoid inimkesksemaks, teenused integreeritumaks ja kasutada ressursse efektiivsemalt. Eestis on raviteekondi katsetatud viimaste aastate jooksul Tervisekassa eestvõttel (endoprotees, insult), aga ka teenuseosutajate enda initsiatiivil ja saadud on esimesed õppetunnid. Saadud kogemustest õppimiseks ning raviteekonnapõhise lähenemise rakendamise laiendamiseks ja kiirendamiseks Eesti tervisesüsteemis, algatas Tervisekassa 2023. aastal raviteekondade arendamise projekti, mille tulemusena luuakse:  

Raviteekondade juhend ja põhimõtted 

Juhend on mõeldud eelkõige teenuseosutajatele abivahendiks raviteekondade arendamisel ja rakendamisel. See sisaldab ühtseid põhimõtteid, millest Eestis lähtuda ja praktilisi samme, kuidas konkreetset raviteekonda välja töötada, ellu viia ja hinnata. Iga sammu juures on näited ja viited sobilikele tööriistadele. Juhend on lühike, kompaktne ja mugav kasutada - see on mitte staatilise dokumendi, vaid interaktiivse veebilehe kujul, mida uue teadmise ja info lisandumisel jooksvalt täiendatakse.   

Raviteekondade arendamise põhimõtted:  

  1. Inimkesksus - teenused lähtuvad patsientide individuaalsetest vajadustest, eelistustest ja väärtustest, patsient on aktiivne osapool nii enda ravis kui teenuste arendamisel, patsiendile olulised tervisetulemid ja teenuskogemus juhivad pidevat ravikvaliteedi parendusprotsessi.  
  2. Integreeritus - patsient saab kogu talle vajaliku abi õigel ajal ja sobivamal viisil sõltumata organisatsioonide ülesehitusest või süsteemide rahastamise loogikast. Teenuseid osutava spetsialisti jaoks täpsustuvad tööülesanded, seosed teiste tööga ja eesmärkidega, mis aitab igal töötajal aru saada oma rollist ja oma töö vajalikkusest ning tõstab tööga rahulolu. 
  3. Efektiivne ressursikasutus - protsessid toetavad tervishoiutöötajaid jt spetsialiste, teenuseid põhjendamatult ei dubleerita, juhtimisotsuseid tehakse andmetepõhiselt ning tervishoiuteenuste rahastamine muutub tulemuspõhiseks. 

Mis on raviteekond?

European Pathway Association definitsiooni järgi on raviteekond (ingl. k care pathway) kompleksne sekkumine konkreetset patsiendirühma puudutavate otsustus- ja raviprotsesside korraldamiseks kindlal ajaperioodil. 

Raviteekonnal on selgelt sõnastatud eesmärgid, etapid, tegevuste järjestus ja rollijaotus, mille alusel toimub kommunikatsioon ja koordinatsioon multidistsiplinaarses meeskonnas ja patsientidega, kõrvalekallete ja tulemuste dokumenteerimine, jälgimine ja hindamine, ning ressursside asjakohasuse kindlakstegemine. 

Juhendi sisu koosloomeks viidi läbi mitu töötuba, mis võimaldas samm-sammult juhendi koostamist, kaasates erinevate süsteemi osapoolte sisendit ja tagasisidet kogu protsessi käigus. Esmane versioon juhendist valmis 2023. aasta lõpul koostöös patsientide esindajate, teenuseosutajate, poliitikakujundajate ja tervishoiu ekspertidega.  

 Kokkuvõte ja materjalid töötubadest:  

Kiirendiprogramm   

Raviteekondade kasutuselevõtuks ei piisa ainult juhendist, kuna tervishoius on arendustegevuseks vajalikud kompetentsid ja ressursid piiratud. Seetõttu on omaksvõtu toetamiseks plaanis juhendit täiendada partneritele mõeldud kiirendiprogrammiga.

2024. aasta kevadel kuulutas Tervisekassa välja konkursi, kuhu olid oodatud kandideerima multidistsiplinaarsed meeskonnad, kes soovisid konkreetset raviteekonda arendama ja hiljem ka rakendama hakata. Kandideerimiseks tuli esitada põhjendus, mis eesmärgil soovitakse raviteekonda arendama hakata, meeskonna kirjeldus ja projektiplaan. 

Kandideerimise voorus esitati 19 nõuetele vastavat taotlust, mida hindas 12-liikmeline hindamiskomisjon. Hindamise tulemusena selgusid kuus meeskonda, kes hakkavad kiirendiprogrammis oma raviteekondi edasi arendama.  

Kandideerida sai Tervisekassa poolt määratud teemadel nagu laste suutervis, südame- ja veresoonkonna haigused ja vaimne tervis või tugineda mõnele vabalt valitud teemale.  

Pärast põhjalikku hindamisprotsessi valiti välja järgmised projektid

  1. Laste suutervise raviteekond, mille eesmärk on luua kokkulepped hambaarstide ja ortodontide koostöö alustes ja luua ühtne lapspatsiendi käsitlus hambaarstide poolt.
  2. Südamepuudulikkuse raviteekond, mille eesmärk on parandada patsiendikogemust ja ravi kvaliteeti, esmatasandi ja teiste teenuste sujuvamat integratsiooni ning vähendada erakorralisi pöördumisi. 
  3. Müokardiinfarktihaige haiglajärgne raviteekond, mille eesmärk on parandada teenuste kättesaadavust, patsiendi prognoosi ning vähendada korduvate hospitaliseerimiste arvu. 
  4. Meeleolu- ja ärevushäirete raviteekond, mille eesmärk on ühtlustada ja riigiüleselt rakendada täisealise inimese raviteekond tervishoiu esmatasandist eriarstiabini meeleolu- ja/või ärevushäire kahtluse või varasema diagnoosi korral.
  5. Dementsuse raviteekond, mille eesmärk on luua standardiseeritud tegevused ja juhendid lähedastele ning töötajatele patsiendi käsitlemiseks, selgelt defineeritud protsess, koordineeritud rollid ja koostöö.
  6. Kopsuvähi raviteekond, mille eesmärk on kiirendada teekonda vähikahtlusest kasvajavastase ravi alguseni, et see vastaks riiklikult kokkulepitud kriteeriumitele ning aitaks kaasa patsientide tulemuslikumale ravile ja paremale elulemusele.  

Kiirendiprogrammi valitud meeskonnad saavad Tervisekassalt arendustoetust kuni 15 000 eurot, et katta projekti juhtimis-, meeskonna ja arenduskulud. Kiirendiprogrammi jooksul toimuvad kõigile meeskondadele ühised koolitused ja arenduspäevad, milles osalemine on kohustuslik. Ühiste osade vahepeal peavad meeskonnad tegema iseseisvat tööd ja saavad kasutada individuaalset mentorlust. Kiirendiprogrammi lõpuks on igal meeskonnal loodud uus raviteekond (standard) koos mõõdikutega, mida minnakse järgmises etapis ka piloteerima. 

Rohkem infot kiirendiprogrammi ja selleks kandideerimise kohta leiad:

Küsimuste korral kirjuta raviteekonnad [at] tervisekassa.ee (raviteekonnad[at]tervisekassa[dot]ee).

 

Arendused 

Raviteekondade arendamise protsessis ilmnevad mitmed süsteemiülesed arendusvajadused (nt IT arendused), mille lahendamine üksikute tervishoiuasutuste või raviteekondade kaupa ei ole praktiline ega efektiivne. Plaan on neid üle-Eestilisi arendusvajadusi tsentraalselt dokumenteerida, tagamaks süsteemne ja koordineeritud lähenemine. See võimaldab paremini integreerida käimasolevaid arendusprojekte ja vajadusel algatada uusi, mis toetavad tervishoiusüsteemi terviklikku ja tulevikku suunatud arengut. 

Kontakt 

Tervisekassa poolt veab projekti teenusejuht Eva Paalma (eva.paalma [at] tervisekassa.ee (eva[dot]paalma[at]tervisekassa[dot]ee)). 

Kas leidsid lehelt vajaliku info?

Kas leidsid lehelt vajaliku info?

Kui teil on küsimusi, siis palun pöörduge meie poole aadressil info@tervisekassa.ee või helistage meie infoliinile 669 6630.