Insuldi juhtprojekt

Insuldi juhtprojekti ettevalmistamine haigekassa poolt algas 2019. aasta kevadel insuldipatsiendi raviteekonna kõigi osapoolte kaasamise ja probleemide kaardistamisega. Maikuus toimunud teenusedisaini töötoas tuvastati, et inimese jaoks on insuldijärgne raviteekond keeruline ja killustunud, sh ei arvestata patsiendi ja tema lähedaste vajadustega, mõningaid teenuseid pakutakse ebapiisavas mahus või teenused puuduvad ning esinevad probleemid raviteekonna osapoolte vahelises info liikumises ja koostöös. Puudub ka informatsioon insuldi üle elanud inimeste elukvaliteedi kohta, sest tervishoiusüsteemis mõõdetakse küll sisendeid, väljundeid ja protsessi, aga mitte inimeste tervisetulemeid. Samuti ei anna olemasolevad tasustamismeetodid teenuseosutajatele stiimulit parandada ravi sidusust. Probleemide kohta saab pikemalt lugeda raportist "Insuldipatsiendi raviteekonna parem korraldus".

Raviteekonna analüüsi tulemuste põhjal disainis haigekassa 2019.aasta suvel insuldi juhtprojekti, eesmärgiga parandada inimese insuldijärgset elukvaliteeti patsiendi vaatest terviklikku raviteekonda arendades, kus muuhulgas inimest ja tema lähedasi võimestatakse, raviteekonna koordineerimise eest võetakse vastutus ja patsiendid saavad neile vajamineva teenuse.

Juhtprojekti viiakse ellu 2019–2022 kolmes omavahel seotud osas:

1. haigekassa innovatsioonifondist rahastatakse raviteekonna osapoolte initsiatiivil ja koostöös elluviidavaid ravikorralduslike arendusprojekte;

2. haigekassa poolt koordineeritult testitakse patsiendi tervisetulemite (elukvaliteedi) mõõtmist;

3. haigekassa poolt koordineeritult katsetatakse raviteekonnapõhist tasustamist.

Juhtprojekt on suunatud isheemilise insuldi ravi korraldusele ning innovatsioonifondist toetuse saajad peavad rakendama kõikide perioodil 1.07.2020–30.06.2021 isheemilise insuldi saanud patsientide puhul juhtprojekti teist kahte osa, tervistulemite mõõtmist ja raviteekonnapõhist tasustamist. Raviteekonnapõhine tasustamine ja tervistulemite mõõtmine lõppeb 30.06.2022.

Õnnestumise korral laiendab haigekassa uusi lahendusi isheemilise insuldi puhul kogu süsteemile ja teiste pika taastumisajaga akuutsetele või kroonilistele terviseseisunditele, seejuures sidudes tasustamise tervisetulemitega. Juhtprojekti õnnestumist mõõdetakse kahe komplekti mõõdikutega, mis näitavad muutusi insuldijärgse elukvaliteedis ja raviteekonna terviklikkuses. Samuti hinnatakse juhtprojekti kolme osa puhul teostatavust, kasutajate tagasisidet ja laiendatavust.

Erinevate osapoolte kaasamiseks, kogemuste vahetamiseks, tulemuste laiema kasutuselevõtu soodustamiseks ning juhtprojekti ja arendusprojektide elluviimise toetamiseks moodustas haigekassa juhatus 25. märtsil 2020 otsusega nr 130 nõuandva rolliga juhtrühma. Juhtrühma tegevus kestab 2023. aastani (k.a).

Juhtrühma koosseis

Juhtrühma liige	Esindatav organisatsioon või valdkond
Maivi Parv - juhtrühma esimees	Eesti Haigekassa, tervisevaldkond
Karl-Hendrik Peterson	Eesti Haigekassa, digivaldkond
Donald Kiidjärv	Patsientide esindaja
Janika Kõrv	L. Puusepa Nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts
Kaja Elstein	Eesti Taastusarstide Selts
Helve Kansi	Eesti Perearstide Selts
Gerli Liivet	Eesti Õdede Liit
Merle Liivak	Kohalike omavalitsuste esindaja
Terje Peetso	SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Andres Kotsar	SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Toomas Kariis	SA Ida-Viru Keskhaigla
Siim Kallast	AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
Kersti Reinsalu	AS Ida-Tallinna Keskhaigla
Teele Orgse	AS Pärnu Haigla
Katrin Reinhold	Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Heli Paluste	Sotsiaalministeerium, tervisevaldkond
Ene Rebane	Sotsiaalministeerium, sotsiaalvaldkond
Mikk Jürisson	Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu komisjon
Maarja Mõtus	Teenusedisainer

Juhtprojekti mõõdikud

Juhtprojekti mõõdikutega hinnatakse, kas juhtprojekt täitis sellele omistatud eesmärki – kas inimeste insuldijärgne raviteekond muutus terviklikumaks ja kas selle tulemusel tõusis ka insuldijärgne elukvaliteet. Juhtrühm on heaks kiitnud 15 mõõdikut, mis raviteekonna terviklikkust ja elukvaliteeti kõige paremini peegeldavad (vt all).

Mõõdikute puhul, mille väärtusi on võimalik arvutada ka juhtprojekti eelset aja kohta, saab võrrelda juhtprojekti eelset aega juhtprojektiga. Samuti on võimalik võrrelda arendusprojektidesse kaasatud patsiente ülejäänud patsientidega. Mõõdikute puhul, mille väärtusi ei ole võimalik arvutada juhtprojekti eelset aja kohta, saab võrrelda ainult arendusprojektidesse kaasatud patsiente ülejäänud patsientidega.

Sihtväärtused on määratletud statsionaarse ja ambulatoorse taastusravi mõõdikutele (hõlmatus vastavalt 40% ja 15%, intensiivsus vastavalt 45h ja 11h), mis tulenevad insuldijärgse taastusravi ravijuhendist ja osapoolte kokkuleppest. Teiste mõõdikute puhul on kokku lepitud muutuse suund.

	Mõõdik	Mõõtmine
Insuldijärgse elukvaliteedi paranemist näitavad mõõdikud
1.	Patsiendi hinnatud tervisetulemid (PROMIS-10) ehk elukvaliteet	Vaimne tervis ja füüsiline tervis vastavalt ICHOM-le, 3 kuud ja 1 aasta pärast insulti
2.	Tööle naasmine	1 aasta pärast insulti (2 kuul pärast 1 aasta möödumist insuldist on olnud tööl vähemalt ühe päeva)
3.	Makstud sotsiaalmaksu muutus	1 aasta pärast insulti (sotsiaalmaks 2 kuul enne insulti ja 2 kuul pärast 1 aasta möödumist insuldist)
4.	Elukoht pärast insulti	Vastavalt ICHOM-le, 3 kuud ja 1 aasta pärast
5.	Funktsionaalne võimekus (smRSq)	Vastavalt ICHOM-le, 3 kuud ja 1 aasta pärast insulti
6.	Suremus	1 kuu, 3 kuu ja 1 aasta jooksul pärast insulti
7.	Elukvaliteediga kohandatud elumuse (QALY) ja kulude suhe	1 aasta pärast insulti
Raviteekonna terviklikkust näitavad mõõdikud
8.	Patsiendi hinnatud kogemus (PREM)	Vastavalt asutuste poolt kogutud informatsioonile
9.	Kordusinsultide esinemine	Isheemilise insuldi esinemine 3 kuu ja 1 aasta jooksul pärast insulti
10.	Välditavate tüsistuste esinemine	Statsionaarravi ajal või 1 kuu jooksul pärast statsionaarselt ravilt välja kirjutamist. Tüsistused metoodika määruse lisas 51
11.	Antikoagulantravi määramine ja välja ostmine	Virvendusarütmiaga patsientidel 1 aasta jooksul pärast insulti
12.	Patsientide visiidid perearstiabisse ja eriarstiabisse (neuroloogia, neurokirurgia, sisehaigused, taastusravi)	3 kuu jooksul pärast insulti (vahemikus 60-120 päeva)
13.	Mediaanaeg ravietappide vahetamisel	Päevade arv, mis jäi esmase aktiivravi lõpukuupäeva ning järgneva ravietapi alguskuupäeva vahele
14.	Taastusravile (ambulatoorne ja statsionaarne) jõudnud patsientide osakaal	6 kuu jooksul pärast insulti
15.	Taastusravi (ambulatoorne ja statsionaarne) intensiivsus tundides	6 kuu jooksul pärast insulti