Ravi rahastamise lepingud
Ravi rahastamise leping on haldusleping, millega võtab haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele. Ravi rahastamise lepingu sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega.
Ravi rahastamise lepingu sõlmimise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab haigekassa järgmisi asjaolusid:
1) kindlustatud isikute vajadus teenuse järele ja teenuse kättesaadavus;
2) teenuse osutamise kvaliteet ja tingimused;
3) teenuse hind;
4) teenuse osutamise võimalikkus vastavalt majutuse standardtingimustele;
5) tervishoiuteenuse osutajate piirarv;
6) tervishoiuteenuse osutamise keskmise koormuse näitajad;
7) riigi tervishoiupoliitika arengusuunad;
8) varasemate ravi rahastamise lepingute või sellesarnaste lepingute nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja poolt;
9) maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumine ning tervishoiuteenuse osutaja üldine majanduslik seisund;
10) ravikindlustust ja tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja või temale tööd andva isiku poolt.
Täpsem informatsioon ravi rahastamise lepingu tingimuste kohta on kättesaadav Ravikindlustuse seaduses § 37.
Muud lepingud:
- Apteegist müüdavad meditsiiniseadmed: meditsiiniliste abivahendite eest tasumise ja aruande elektroonilise edastamise lepingu lisa 2 (alates 01.01.2012) ja meditsiiniseadmete aruande saadetise struktuuri tehniline kirjeldus (lepingu lisa 1)
- Vältimatu abi leping haigekassa ja sotsiaalministeeriumi vahel 2015 , 2016, 2017
- Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni teenuse rahastamise leping
- Teisese arvamuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping
- Haiguste ennetamise projekti juhtimise rahastamise lepingu tingimused
- Tervist edendava projekti rahastamise lepingu tingimused
Lepingute mahud ja täitmine
Tervisekassa tasub kindlustatu tervishoiuteenuste eest ainult siis, kui raviasutusel on olemas leping Tervisekassaga. Tervisekassa tasub ainult nende tervishoiuteenuste eest, mis on Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus ning mille osutamiseks on meditsiiniline näidustus.
Eriarstiabi, hambaravi ja hooldusravi osutavad tervishoiuasutused sõlmivad lepingu küll oma piirkonnas, aga teenindavad kõiki ravikindlustatud inimesi olenemata nende elukohast. See tähendab, et näiteks Tallinnas elav inimene võib minna eriarsti või hambaarsti juurde Tartusse või Pärnusse ja saada hooldusravi Märjamaal.
Eriarstile pöördumisel kehtib saatekirja nõue (välja arvatud trauma, kroonilise haiguse, tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaiguse või laste hambaravi korral, või kui arstile pöördutakse günekoloogilise või psühhiaatrilise abi saamiseks).