Haigekassa 2016. aasta I poolaasta majandustulemused

Esimesel poolaastal rahastas haigekassa tervishoiuteenuseid 384 miljoni euro eest, mis on ligi 21 miljonit eurot enam kui möödunud aasta samal perioodil. Ravimeid kompenseeriti 67 miljoni euro eest ning ajutisi töövõimetushüvitisi maksti summas 73 miljonit eurot.

Eriarstiabi kasutas I poolaastal 600 tuhat kindlustatut, kes käisid kokku 2,1 miljonil arstivisiidil ning viibisid 665 tuhat päeva haiglaravil, sealjuures viibis iga patsient haiglas keskmiselt 5,9 päeva. Arstid tegid 81 tuhat operatsiooni. Inimeste arv, kellele osutatud teenuseid haigekassa I poolaastal rahastas, on kasvanud 1% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Apteekidest osteti ravimeid kokku 4,1 miljoni retsepti alusel ning iga soodusretsepti eest tasus haigekassa kindlustatu eest soodustusena keskmiselt ligikaudu 16 eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ravimite rahastamine kasvanud ligikaudu 21% ehk 11,9 miljoni euro võrra. Lisaks hüvitati 3,2 miljonit töövõimetuspäeva, tasudes ühe päeva eest keskmiselt 22,7 eurot.

Eelmise aasta I poolaastaga võrreldes on arstiabi rahastamine enim kasvanud üldarstiabis, mille eelarve on suurenenud 11% ehk ligi 1 miljoni euro võrra. Suurenenud on ka õendusabi (3%), eriarstiabi (5%) ning hambaravi (5%) rahastamine.

2016.a esimesel poolaastal rahastati perearstiabi kokku 50,7 miljoni euro eest, mis on ligi 5 miljonit eurot enam kui aasta varem. Kasvu põhjuseks on suurenenud teise pereõe lisatasu, tegevusfond, teraapiafond ja tööajaväline lisatasu. Uuringufondi maht suurenes ligi 15%, tänu millele on oluliselt avardunud perearsti võimalused oma patsiente uuringutele suunata. Ligikaudu pooled perearstidest kasutavad uuringufondi võimalusi täies mahus. Lisaks teenuste rahastuse suurenemisele muutus sel aastal ka teraapiafondi sisu—nimelt lisandusid sinna lisaks kliinilise psühholoogi ning logopeedi teenusele füsioteraapiateenused. E-konsultatsiooni teenust, mis võimaldab perearstidel elektroonselt kiiresti konsulteerida eriarstidega, on aasta algusest võimalik kasutada 13 erialal. Aasta esimesel poolaastal tasus haigekassa 1773 e-konsultatsiooni eest, mida on ligi 500 võrra rohkem kui eelmise aastal samal perioodil. Ööpäevaringselt töötavale perearsti nõuandeliinile 1220 tehti I poolaastal 123 tuhat kõnet.

I poolaastal tasus haigekassa raviasutustele ligi 1,7 miljoni eriarstiabi ravijuhu eest 295 miljonit eurot. Sealjuures tasus haigekassa ühe ambulatoorse visiidi eest keskmiselt 73 eurot, päevaravi juhu eest 535 eurot ning haiglaravil viibimise eest 1423 eurot, mis on kolmes raviliigis tervikuna 4% enam kui aasta varem. Eriarsti vastuvõtul käis plaaniliseks raviks ettenähtud maksimaalse ooteaja jooksul 72% inimestest.

Õendusabiteenuste osutamise eest tasus haigekassa esimesel poolaastal 15 miljonit eurot, mis on ligilähedane 2015. aasta esimese poolaastaga. Statsionaarse õendusabi teenust osutati 6799 ning koduõendusteenust 5508 patsiendile.

Hambaravi teenuste eest tasus haigekassa 2016. a I poolaasta jooksul ligi 12 miljonit eurot. Kokku kuulub 2016. aastal laste hambaravi sihtrühma üle 236 tuhande lapse vanuses 3-19 aastat, kellest üle 102 tuhande lapse on esimeseks poolaastaks käinud hambaarsti juures ravil või ennetavas kontrollis. Hambaravi saanud laste arv on kasvanud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1%. Ortodontia teenust osutati 14 tuhandele lapsele, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kasvanud ligi 1500 lapse võrra.

Meditsiiniseadmeid hüvitas haigekassa I poolaastal ligi 50 tuhandele kindlustatule 4,7 miljoni euro eest, mis on 1% enam kui möödunud aasta samal perioodil. Kõige suurema osakaalu meditsiiniseadmehüvitistest moodustavad suhkrutõvega inimeste toimetulekut toetavad vahendid.

Uuringuid ja ravi välisriigis rahastas haigekassa I poolaastal 3,3 miljoni euro eest, sealjuures suunati välisriiki plaanilisele ravile arstide konsiiliumi soovitusel 122 patsienti, kellest 57 olid lapsed. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel välisriigis saadud arstiabi eest tasus haigekassa välisriigi raviasutustele 2,5 miljonit eurot, sealjuures tehti tagasimakseid 33 tuhande euro eest otse kindlustatutele, kellel ei olnud välisriigis viibides kaasas Euroopa ravikindlustuskaarti, mistõttu neil tuli arstiabi eest esialgu kohapeal ise tasuda.

Ajutist töövõimetust hüvitati 73 miljoni euro eest, mis on 7,7 miljonit eurot enam kui eelmise aasta samal perioodil.

Aruande täisversiooni saab lugeda kodulehe finantsandmete lehelt.

I poolaasta aruande tulemusi kokku võttev slaidikomplekt.

Lisainfo:

Liis Hinsberg
Tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht
Eesti Haigekassa
Tel 6208459
liis.hinsberg [at] haigekassa.ee (liis[dot]hinsberg[at]haigekassa[dot]ee)