Perearsti otsusetoe arendus võimaldab lihtsamalt avastada HIV-nakkuse

Eelmisest nädalast on perearstide töölaual asuvas otsusetoes algoritm, mis soovitab patsiendi varasemate terviseandemete põhjal täpsemalt sihtida HIV-testimist ja nii haigus võimalikult vara diagnoosida ning ennetada selle levikut.

Esmatasandi otsustustoe digilahendus kasutab algoritmi, mis on koostatud Eesti HIV-testimise ravijuhendis antud soovituste põhjal ning arvestab arstile testi tegemiseks soovitust andes ka patsiendi varasemat ravilugu. Eesti HIV-testimise tase on hea, kuid ravijuhendi info põhjal elab Eestis tuhatkond inimest, kes oma haigusest ei tea ning neid inimesi on algoritmi abil lihtsam leida.

Tervisekassa partnersuhtluse osakonna ekspert Marion Kalju sõnas, et otsusetoes on Eesti ravijuhendite põhjal koostatud uus algoritm, mille abil on võimalik HIV-teste teha sihitumalt neile patsientidele, kel on teatud varasemad haigusseisundid (loetelu), mis võiksid võimalikule HIV-nakkusele viidata.

Otsustustoes kuvatakse patsiendi terviseandmete põhjal automaatselt perearstile või -õele sõnum kaaluda HIV-testimist juhul, kui patsiendi terviseandmetes on täidetud teatud kriteeriumid nagu näiteks vanus 18-65 aastat, inimesel ei ole viimase 300 päeva jooksul testi tehtud või patsiendil ei ole varasemalt juba nakkust diagnoositud ning patsiendil on üks või mitu HIV-iga seotud seisundit.

Linnamõisa perearstikeskuse perearst dr Laura Prett, kes on ka üks algoritmi väljatöötamise meeskonna liikmetest, ütles, et uue lahenduse puhul on tegemist täpsemalt sihitud HIV-i sõelumisega, mis aitaksid HIV-nakkuse kandjad tõenäolisemalt leida.

„Varajase avastamise puhul on võimalik HIV-i ravimite toel kontrolli all hoida, hoida oma tervis heas korras ja elada täisväärtuslikku elu. Samuti on oluline, et patsient oleks oma haigusest teadlik ning haigus edasi ei leviks,“ lisas ta.

HIV on kroonilise kuluga viirusinfektsioon, mis viib immuunsüsteemi kahjustumiseni. HIV-iga võib nakatuda seksuaalvahekorra ajal või otsesel kokkupuutel nakatunud inimese verega (sh süstalde jagamine). Viirus võib kanduda ka raseduse, sünnituse või imetamise käigus emalt lapsele. Eesti on  Euroopas üks kõrgema HIV-infektsiooni esmase haigestumisega riike. (https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/195/hiv-infektsiooni-kokkupuute-eelne-ja-jargne-profulaktika-ning-hiv-positiivsete-isikute-ravi)

Tänasel päeval ei ole võimalik HIV-i välja ravida, kuid ravimitega on võimalik viiruse paljunemine organismis pidurdada. Hea ravisoostumuse korral ei ole inimene nakkusohtlik. (https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/195/hiv-infektsiooni-kokkupuute-eelne-ja-jargne-profulaktika-ning-hiv-positiivsete-isikute-ravi)