Sotsiaalministeerium asub koostööpartneritega uuendama ravimipoliitikat
Sotsiaalminister Tanel Kiige eestvedamisel toimub täna, 17. juunil ravimivaldkonna videoümarlaud, kus antakse avalöök uue tervikliku ravimipoliitika arengudokumendi ja tegevuskava koostamisele. Tulevaks kevadeks on kavas leppida kokku konkreetsetes tegevustes taskukohaste ravimite kättesaadavuse parandamiseks Eesti patsientidele.
„Viimane ravimipoliitika alusdokument pärineb aastast 2013. Kuid ravimivaldkond on kiiresti arenev. Terve rida küsimusi ootab jätkuvalt paremat lahendust – ennekõike kuidas vähendada veelgi patsientide omaosalust ravimite eest tasumisel ning kuidas ennetada tarneraskusi ja leevendada nende mõju patsientidele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
„Äsjane COVID-19 kriis testis meie tervishoiusüsteemi valmisolekut ja sealhulgas ka ravimituru vastupidamisvõimet. Kriis kinnitas paljude ravimivaldkonna osapoolte head koostöötahet ravimite jätkuva kättesaadavuse tagamiseks. See on hea lähtekoht, et leppida ühiselt kokku uues terviklikus, tervishoiu põhimõtteist lähtuvas ravimipoliitikas aastateks 2021-2030 ja konkreetses tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamiseks,“ lisas minister Kiik.
Kavandatava ravimipoliitika eesmärk on tagada ravimite järjepidev kättesaadavus ja ratsionaalne kasutus, et toetada inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja patsientide elukvaliteedi paranemist. Eraldi on kavas tähelepanu pöörata innovatsiooni ja läbipaistvuse suurendamisele ravimivaldkonnas.
„Eestis kasutatavad ravimid peavad olema taskukohased nii patsientidele omaosaluse vaates kui ka kokkuvõttes maksumaksjatele, kes nende eest läbi haigekassa tasuvad,“ ütles Eesti Haigekassa ravimiosakonna juhataja Erki Laidmäe. „Ravimite rahaline kättesaadavus sõltub peamiselt ravimitootjate ja riigi sujuvast koostööst ja loodan, et läbi ravimipoliitika uuendamise protsessi õnnestubki kokku leppida konkreetsetes sammudes, mida kumbki pool astuma peab.“
Videoümarlaual tutvustatakse poliitikadokumendi koostamise eesmärki ja tööprotsessi. Arutelud jätkuvad ravimivaldkonna ekspertide osalusel eraldi töögruppides septembris-oktoobris 2020. Sisulised arutelud hakkavad toimuma viies teemapõhises töögrupis: 1) ravimite kvaliteet, tõhusus ja ohutus; 2) ravimite füüsiline kättesaadavus; 3) ravimite rahaline kättesaadavus; 4) ravimite ratsionaalne kasutamine ning 5) apteegiteenuse kvaliteet ja täiendavate teenuste arendamine.
„Ravimite valdkond on üks reguleeritumaid ja selleks on põhjust – inimeste tervise ja majandushuvide seosed on väga delikaatsed ja vajavad ennekõike ekspertide teadmisi. Paljud ravimite väljatöötamise ja müügile lubamise reeglid on paika pandud Euroopa Liidu tasandil, aga mitmed ravimite müügi ja kättesaadavuse teemad on riikide endi otsustada,“ ütles ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. „On väga hea, kui saame seekord pikema vaatega arengusuunad kokku leppida. Ja loomulikult võib nendest aruteludest kujuneda ka ideid, kuhu Euroopa Liidu ravimite alased arutelud võiksid välja viia.“
Viimastel aastatel on ravimivaldkonnas toimunud mitmeid olulisi arenguid – kasutusele on võetud ravimite koostoimete andmebaas arstidele ja apteekritele, 2017. aastal käivitati täiendava ravimihüvitise süsteem suuremate ravimikulude hüvitamiseks, juurutatud on ravimite ehtsuse kontrolli süsteem, paranenud on ravimite tarneraskustest teavitamine, proviisorite suurema sõltumatuse võimaldamiseks lahutatud ravimite jae- ja hulgimüük ning palju muud.
Ravimivaldkonna ekspertide koostöös peaks 2021. aasta alguseks valmima ravimipoliitika tulevikusuundumusi kirjeldav dokument aastateks 2021-2030, mis kinnitatakse Vabariigi Valitsuses.
Ravimipoliitika videoümarlaual osalevad Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Patsientide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Arstide Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi, Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi, Eesti Farmaatsia Seltsi, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Eesti Ravimitootjate Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, Eesti Proviisorite Koja, Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Haiglaapteekrite Seltsi, Eesti Loomaarstide Ühingu, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Konkurentsiameti, Maaeluministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad.