Alkoholitarvitamise häire ennetus ja ravi

Perearstiabis - miks ja kellele

Ennetuse eesmärk on mõjutada ja kujundada inimeste hoiakuid, teadmisi, oskusi, motivatsiooni ja keskkonda, et hoida ära tervise- ja sotsiaalprobleeme. 

Eesti alkoholi tarbimist iseloomustab joomine valdavalt joobe saavutamise eesmärgiga ja suurte alkoholikoguste tarbimine korraga. 
Sellise tarbimismustri eripära on suur seos alkoholitarbimise ning vägivalla, ka enese vastu suunatud vägivalla vahel.  Samuti on tõestatud, et alkoholimürgistuste, alkohoolse kardiomüopaatia ning äkksurmade keskmisest sagedam esinemine on seotud kombega juua korraga suur kogus alkoholi.

2009 – 2011 töötas TAI koostöös erinevate osapooltega välja alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise teenuse kontseptsiooni (ALVAL).
Alkoholisõltuvuse varase avastamise, nõustamise ja ravi teenuste arendamist jätkati 2014 – 2022 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. 

Alates 2023. aastast on alkoholi liigtarvitamise teenuste arendaja ja koordineerija Tervisekassa.
Teenuse nimetus tervishoiuteenuste loetelus on "Alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine"

Teenust saab osutada tervishoiutöötaja või tervisevaldkonna spetsialist, kes on läbinud alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja lühisekkumise (ALVAL) ning nõustamiskoolituse (TAI).
Kui tervishoiutöötaja ei ole veel vastavat koolitust läbinud, siis on täiendkoolituseks võimalus 2023. TAI Uimastitarvitamise häire (UTH) ja Uimastitarvitamise häire varajase avastamise ja lühisekkumise (UVAL) koolitustel.  Täpsem info koolitustest lisandub ...

Alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine teenuse eesmärk on alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja lühisekkumine alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks.
Teenuse osutamise käigus hinnatakse AUDIT tesi abil patsiendi alkoholitarvitamise riskitaset ning seejärel otsustatakse vastavalt riskitasemele, kuidas edasi tegutseda.
Kui selgub, et inimene tarvitab alkoholi ohustavalt või kahjustavalt, on sobiv sekkumisviis kindla struktuuriga motiveeriv vestlus. Kui üldjuhul piisab kuni 15 minutilisest lühinõustamisest, siis mõne patsiendi puhul võib tekkida vajadus põhjalikumaks elustiilinõustamiseks (toitumine, liikumine, vaimne tervis jms), milleks saab kasutada laiendatud nõustamist (kuni 50 minutit).

Arvestades üldarstiabi kasvavat koormust, võib aja leidmine patsiendiga alkoholi teemal vestlemiseks olla keeruline. Samas tekitavad esmatasandil enim koormust just kroonilised haiged ning paljude krooniliste haiguste kulgu mõjutab ka alkoholitarvitamine. Leides aega alkoholiteema tõstatamiseks, võib tulevikus võita aega teiste murede ennetamise arvelt.
Kindlaid meetodeid kasutades ja neid pidevalt rakendades võib lühisekkumine aega võtta vaid mõned minutid.

Teema tõstatamise võimalused:

  • patsient ise soovib oma alkoholitarvitamisest rääkida või mainib alkoholitarvitamist mõne muu jutu sees;
  • tervishoiutöötaja tõstatab teema seoses konkreetsete märkidega, mis võivad viidata liiga suurtele alkoholikogustele (õnnetusjuhtumid, tervise-, tööalased, sotsiaalsed probleemid jne);
  • tervishoiutöötaja tõstatab teema kõigi patsientidega ja annab ka vastava sõnumi, et tegemist on rutiinse tegevusega.
     

NB! Nõustamisteenus perearsti või pereõe juures on tasuta nii ravikindlustusega kui ka ravikindlustamata inimestele.

Teenuse osutamisel lähtutub tervishoiutöötaja ravijuhendist: „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“ ning heade kliiniliste tavade põhimõtetest.

Samuti on hea abivahend TAI poolt koostatud juhendmaterjal: Alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja lühisekkumine. Abimaterjal perearstile ja pereõele.

Tervisekassa teenuse koodid ja sisu juhendi leiad siit: "Alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine esmatasandil juhend"

Alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine ravijuht on raviarve, millel kajastuvad ühele isikule ühe haigusjuhu käigus osutatud teenused. 

Arvel peab olema (lisaks muudele andmetele):

  • ravikindlustamata isiku puhul statistiline kood ja eriala konto;
  • teenusetüüp, põhi- või kaasuv diagnoos;
  • AUDIT skoor raskusastme väljal; 
  • teenuse kood 

+ muud TTL koodid, mis olid vajalikud alkoholitarvitamise häire ennetuse ja nõustamise teenuse osutamisel 

Täpsem juhend arve esitamiseks on SIIN
 

AUDIT test

Alkoholi liigtarvitamise sõelumiseks sobib kasutada kümnest küsimusest koosnevat AUDIT-testi. Testitulemuste põhjal saab otsustada edasise sekkumise vajaduse olenevalt sellest, kas tegemist on ohustava tarvitamise, kuritarvitamise (tervist kahjustav tarvitamine) või alkoholisõltuvusega.
Esmatasandi arstiabis sõeluge kõiki alkoholitarvitamise häire kahtlusega täiskasvanud patsiente AUDIT-testiga.
Alkoholi liigtarvitamise sõelumisele peab järgnema tagasiside testi kohta ja vajaduse korral lühinõustamine.

 

Lühisekkumine

Lühisekkumise kohta varieeruvad andmed esmajoones mõiste endaga seonduvalt. Lühisekkumine on kindla struktuuriga lühike ja motiveeriv vestlus, mis järgib motiveeriva
intervjueerimise põhitõdesid.
Lühinõustamiseks peetakse nii viieminutilist nõuandmist kui ka mitme kontaktiga motiveeriva intervjuu rakendamist.
See on tõhus meetod alkoholi liigtarvitamise vähendamisel, kuid ei ole tõenduspõhine meede alkoholisõltuvusega inimestele.

 

Mitu korda peaks lühisekkumist tegema?

Erinevad uuringud on püüdnud hinnata, mitu korda peaks lühisekkumist tegema ning kui kaua selle mõju kestab. Ühest vastust ei ole, kuid üldjuhul piirdub lühisekkumise kordade
arv maksimaalselt neljaga (Moyer et al. 2002, Whitlock et al. 2004, Zoorob et al. 2014).
Kordade arv sõltub arvukatest teguritest: spetsialisti oskused ja praktika lühisekkumise läbiviimisel, patsiendi vastuvõtlikkus ja motiveeritus, patsiendi teised tervisemured.
Seepärast peaks kordade arvu iga spetsialist ise otsustama, võttes arvesse eelnimetatud tegureid.

 

Kuidas aru saada, kas lühisekkumine toimis?

Lühisekkumise mõju hindamiseks saab teha uuesti AUDITi. Lisaks sellele, et AUDIT on sõelumisinstrument, saab sellega hinnata ka sekkumise mõju. Taaskord ei ole ühest vastust, kui pika ajaperioodi jooksul lühisekkumised läbi viia ning millal hindamine teha.
Teaduskirjandus ütleb, et kõige efektiivsem on lühisekkumised teha 6-12 kuu jooksul ning seejärel on lühisekkumiste efektiivsus kõige paremini näha (Kaner et al. 2007, Bertholet et al. 2005).

 

Millal ja kuhu suunata?

Kuigi alkoholi kuritarvitamise ja sõltuvuse puhul võib ravi korraldada ka üldarstiabi tasandil, võib tekkida olukordi, kus perearst vajab täiendavat abi. Probleeme võib olla mitmeid: patsient ei nõustu valitud ravimeetoditega; patsient soovib privaatseks jääda ja ravi mujal saada; perearst ei tunne end piisavalt pädevalt; perearst ei leia vajalikke koostööpartnereid (nt psühhiaater, psühholoog) vmt. Sellistes olukordades võiks kaaluda patsiendi edasisuunamist psühhiaatrilisse eriarstiabisse.
Vaata ravikeskuste kontakte.

Lisainfo:

Eriarstiabis - alkoholitarvitamise häire ravi teenus

Alates 2023. aastast on alkoholi liigtarvitamise teenuste arendaja ja koordineerija Tervisekassa.
Teenuse nimetus tervishoiuteenuste loetelus on "Alkoholitarvitamise häire ravi"

Alkoholitarvitamise häire ravi osutamine on ambulatoorne teenus.
Alkoholitarvitamise häirega patsientide ravimisel lähtutakse alkoholitarvitamise häire ravijuhendist  Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus ning heade kliiniliste tavade põhimõtetest.
Teenuse osutamise  eelduseks on psühhiaatria tegevusluba. 

Ravimeeskonda kuuluvad üldjuhul psühhiaater, (vaimse tervise) õde, sotsiaaltöötaja ja (kliiniline) psühholoog.
Lisaks võivad meeskonda kuuluda ka veel juhtumikorraldaja, füsioterapeut ja sekretär/assistent. ​

Teenuse osutamise eelduseks on Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatud koolituste läbimine perioodil 2016 - 2021 „Alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja lühisekkumine”, "Nõustamise põhisoksuste koolitus" ja "Sõltuvushäirega patsiendi nõustamise koolitus".

Alates 2023. aastast korraldab Tervise Arengu Instituut koolitusi uimastiülese lähenemisega. 
Raviteenuse osutajatele on planeeritud "Uimastitarvitamisest tingitud häired: olemus ja ravi" ning "Uimastitarvitamisest tingitud häiretega kaasnevad psühholoogilised probleemid, nõustamine ja
psühhoteraapia" koolitused.

Teenuse kirjelduse leiad "Alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutamise juhendist"

Teenuse sihtrühmaks on kõik alkoholi kuritarvitavad isikud.
Patsiendid sisenevad alkoholitarvitamise häire raviteenusele läbi isikliku initsiatiivi, lähedaste/sõprade, perearstide, sotsiaaltöötajate või töötukassa soovitusel. Samuti võivad patsiendid siseneda teenusele läbi prokuratuuri/kohtu suunamise.

Raviteenusele pääsemise kriteeriumiks on patsiendi isiklik motivatsioon ja tahe oma alkoholiprobleemiga tegeleda.
Teenust osutatakse saatekirjata, vajalik on eelregistreerimine.
Alkoholitarvitamise häire raviteenust pakutakse patsientidele alates 18. eluaastast ning raviteenusele on võimalik pöörduda ka ravikindlustusega hõlmamata isikutel. 

Alkoholitarvitamise häire ravi ravijuht -  raviarve, millele märgitakse vastavalt juhendis toodule kõik patsiendile ühe haigusjuhu käigus osutatud teenused​.

Juhend raviarve koostamise kohta  

Taotluse alusel otsib Tervisekassa partnereid vaid ambulatoorse teenuse osutamiseks

Eelduseks on, et tervishoiuteenuse osutaja omab ambulatoorse psühhiaatria tegevusluba ning teenuse osutajad on läbinud nõutud koolitused. 

Haiguste ennetamise projekti „Alkoholitarvitamise häire ravi“ teenuse osutamiseks sõlmivad Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutaja ravi rahastamise lepingu.

Lepingud sõlmitakse kõigi tervishoiuteenuste osutajatega, kes vastavad 04. novembril 2022 Eesti Haigekassa Nõukogu otsuse nr 48 kinnitatud hindamisalustele

Lepingu sõlmimiseks: 
Taotluse esitamise tähtpäevad on:
  • Hiljemalt 15. maiks laekunud taotluse esitajaga sõlmitakse leping algusega 1. juuli.
  • Hiljemalt 15. novembriks laekunud taotluse esitajaga sõlmitakse leping algusega 1. jaanuar.
Ravi rahastamise leping sisaldab:
  • Lisa 1  
  • Lisa 2
  • Lisa 4 (rahaline lisa)
  • Lisa 8
  • Lisa 20
Kui sageli võib AUDIT testi teha ja kuidas seda raviarvel märkida? 

AUDIT-test teostatakse patsiendile vähemalt ühe korra ning hiljemalt teisel vastuvõtul.
Järgnevad AUDIT-testimised esitatakse raviarvel vastavalt tegelikule testi teostamisele.
 

Raviteenuse pakkujate kontaktid


Teenuseosutaja


Address

Teenusele registreerumine

Telefon
AJK KliinikVaksali 17A, Tartuinfo [at] ajk-kliinik.ee57 49 39 60
E, T, K, N: 09.00-16.00
R: 09.00-14.00
Kuressaare HaiglaAia 25, Kuressaare kainem.tervem [at] saarehaigla.ee452 0115
E, T, K, N, R: 09.00-17.00
Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakondMeegomäe küla, Võru maakondregistratuur [at] leh.ee786 8569
E, T, K, N, R: 08.00-17.00
Marienthali Psühhiaatria ja
Psühholoogia Keskus 
Kotka 12, TallinnVastuvõtule registreerimiseks helistada 6620680
Vastuvõtuaja muutmiseks või tühistamiseks
saata e-kiri info [at] mppk.ee
662 06 80
E-N: 09.00-18.00
R: 09.00-17.00

Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu
kabinet

Vestervalli 15,
polikliinik III korrus
jelena.kangas [at] narvahaigla.ee357 1881
E, T, K, R: 08.00 – 16.00
N: 10.00-18.00
Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik
Ambulatoorse vastuvõtu kabinet
Paldiski mnt 52, Tallinn
Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Harjumaa
1. Läbi digiregistratuuri (LINK)
2. Helista telefonil 617 2619
617 2619
E, T, K, N, R: 08.30-17.00
Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikRistiku 1
(F/G korpus, II korrus)
Pärnu
merili.room [at] ph.ee449 4857
E, T, K, N, R: 08.00-16.00
Raplamaa haiglaAlu tee 1, Raplakte [at] raplahaigla.ee489 0748
E, T, K, N, R: 09.00-15.00
Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik
Sõltuvushäirete keskus
Raja 31, Tartu
Riia 167, Tartu

Vastuvõtule saab registreerida SIIN
Vastuvõtule saab registreerida SIIN

731 9100
E, T, K, N, R: 07.30-18.00
Valga HaiglaPeetri tn 2, Valgainfo [at] valgahaigla.ee766 5206
E, T, K, N, R: 08.30-16.00
Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikPärna tee 3, Jämejala küla, Viljandimaaalko [at] vmh.ee5866 5160
E, T, K, N, R: 08.00-16.00

Lisainfo:

Anu Kivi

Sõltuvushäirete teenusejuht

Telefon: 513 9345

anu.kivi [at] tervisekassa.ee

Koolitervishoiu spetsialistile

Alkoholi tarvitamisega tehakse Eestis algust varakult ja selle tarvitamine on sage. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et alkoholi oli proovinud  40% 11-aastastest, 75% 13-aastastest ja 93% 15-aastastest kooliõpilastest.

Eesti teismelised mitte ainult ei proovi alkoholi, vaid joovad regulaarselt  ka suuri koguseid – 53%  15-16 aastastest vastanutest olid enda sõnul vähemalt korra viimase kuu jooksul joonud viis või enam alkoholjooki järjest.

Alkoholi tarvitamine noores eas mõjutab otseselt arenevat aju, otsustusvõimet ja enesekontrolli. Kuna aju areneb 25. eluaastani, mõjutab noores eas tarvitatud alkohol aju toimimist ka täiskasvanuna ning seetõttu on tähtis mõjutada noorte arvamusi ja käitumist alkoholi suhtes. 

Alkoholitarvitamise häire ennetus ja ravi - Sotsiaal-, haridus-, noorsoo- jt spetsialistile

Sisu täiendamisel

Kas leidsid lehelt vajaliku info?

Kas leidsid lehelt vajaliku info?

Kui teil on küsimusi, siis palun pöörduge meie poole aadressil info@tervisekassa.ee või helistage meie infoliinile 669 6630.