Alkoholitarvitamise häire ennetus ja ravi

Teenust saab osutada tervishoiutöötaja või tervisevaldkonna spetsialist, kes on läbinud alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja lühisekkumise (ALVAL) ning nõustamiskoolituse (TAI).
Kui tervishoiutöötaja ei ole veel vastavat koolitust läbinud, siis on täiendkoolituseks võimalus 2023. TAI Uimastitarvitamise häire (UTH) ja Uimastitarvitamise häire varajase avastamise ja lühisekkumise (UVAL) koolitustel.  Täpsem info koolitustest lisandub ...

Alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine teenuse eesmärk on alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja lühisekkumine alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks.
Teenuse osutamise käigus hinnatakse AUDIT tesi abil patsiendi alkoholitarvitamise riskitaset ning seejärel otsustatakse vastavalt riskitasemele, kuidas edasi tegutseda.
Kui selgub, et inimene tarvitab alkoholi ohustavalt või kahjustavalt, on sobiv sekkumisviis kindla struktuuriga motiveeriv vestlus. Kui üldjuhul piisab kuni 15 minutilisest lühinõustamisest, siis mõne patsiendi puhul võib tekkida vajadus põhjalikumaks elustiilinõustamiseks (toitumine, liikumine, vaimne tervis jms), milleks saab kasutada laiendatud nõustamist (kuni 50 minutit).

Arvestades üldarstiabi kasvavat koormust, võib aja leidmine patsiendiga alkoholi teemal vestlemiseks olla keeruline. Samas tekitavad esmatasandil enim koormust just kroonilised haiged ning paljude krooniliste haiguste kulgu mõjutab ka alkoholitarvitamine. Leides aega alkoholiteema tõstatamiseks, võib tulevikus võita aega teiste murede ennetamise arvelt.
Kindlaid meetodeid kasutades ja neid pidevalt rakendades võib lühisekkumine aega võtta vaid mõned minutid.

Teema tõstatamise võimalused:

• patsient ise soovib oma alkoholitarvitamisest rääkida või mainib alkoholitarvitamist mõne muu jutu sees;
• tervishoiutöötaja tõstatab teema seoses konkreetsete märkidega, mis võivad viidata liiga suurtele alkoholikogustele (õnnetusjuhtumid, tervise-, tööalased, sotsiaalsed probleemid jne);
• tervishoiutöötaja tõstatab teema kõigi patsientidega ja annab ka vastava sõnumi, et tegemist on rutiinse tegevusega.
   

NB! Nõustamisteenus perearsti või pereõe juures on tasuta nii ravikindlustusega kui ka ravikindlustamata inimestele.

Teenuse osutamisel lähtutub tervishoiutöötaja ravijuhendist: „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“ ning heade kliiniliste tavade põhimõtetest.

Samuti on hea abivahend TAI poolt koostatud juhendmaterjal: Alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja lühisekkumine. Abimaterjal perearstile ja pereõele.

Tervisekassa teenuse koodid ja sisu juhendi leiad siit: "Alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine esmatasandil juhend"

Alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine ravijuht on raviarve, millel kajastuvad ühele isikule ühe haigusjuhu käigus osutatud teenused. 

Arvel peab olema (lisaks muudele andmetele):

• ravikindlustamata isiku puhul statistiline kood ja eriala konto;
• teenusetüüp, põhi- või kaasuv diagnoos;
• AUDIT skoor raskusastme väljal; 
• teenuse kood 

+ muud TTL koodid, mis olid vajalikud alkoholitarvitamise häire ennetuse ja nõustamise teenuse osutamisel 

Täpsem juhend arve esitamiseks on SIIN
 

Suurem valik töövahendeid on leitav SIIN

Kui soovid tellida trükiseid või töövahendeid paberkandjal pöördu palun Tervisekassa sõltuvushäirete teenusejuhi poole (anu.kivi [at] tervisekassa.ee)

AUDIT test

Alkopäevik

Alkoholiühikute kalkulaator

Alkoholi liigtarvitamine – mis see on ja kust saab abi

Alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja lühisekkumine

Lähedane joob. Mida teha?

Lühisekkumise etapid

Lihtsad toitumissoovitused alkoholi liigtarvitamisest taastujale

AUDIT test

Alkoholi liigtarvitamise sõelumiseks sobib kasutada kümnest küsimusest koosnevat AUDIT-testi. Testitulemuste põhjal saab otsustada edasise sekkumise vajaduse olenevalt sellest, kas tegemist on ohustava tarvitamise, kuritarvitamise (tervist kahjustav tarvitamine) või alkoholisõltuvusega.
Esmatasandi arstiabis sõeluge kõiki alkoholitarvitamise häire kahtlusega täiskasvanud patsiente AUDIT-testiga.
Alkoholi liigtarvitamise sõelumisele peab järgnema tagasiside testi kohta ja vajaduse korral lühinõustamine.

Lühisekkumine

Lühisekkumise kohta varieeruvad andmed esmajoones mõiste endaga seonduvalt. Lühisekkumine on kindla struktuuriga lühike ja motiveeriv vestlus, mis järgib motiveeriva
intervjueerimise põhitõdesid.
Lühinõustamiseks peetakse nii viieminutilist nõuandmist kui ka mitme kontaktiga motiveeriva intervjuu rakendamist.
See on tõhus meetod alkoholi liigtarvitamise vähendamisel, kuid ei ole tõenduspõhine meede alkoholisõltuvusega inimestele.

Mitu korda peaks lühisekkumist tegema?

Erinevad uuringud on püüdnud hinnata, mitu korda peaks lühisekkumist tegema ning kui kaua selle mõju kestab. Ühest vastust ei ole, kuid üldjuhul piirdub lühisekkumise kordade
arv maksimaalselt neljaga (Moyer et al. 2002, Whitlock et al. 2004, Zoorob et al. 2014).
Kordade arv sõltub arvukatest teguritest: spetsialisti oskused ja praktika lühisekkumise läbiviimisel, patsiendi vastuvõtlikkus ja motiveeritus, patsiendi teised tervisemured.
Seepärast peaks kordade arvu iga spetsialist ise otsustama, võttes arvesse eelnimetatud tegureid.

Kuidas aru saada, kas lühisekkumine toimis?

Lühisekkumise mõju hindamiseks saab teha uuesti AUDITi. Lisaks sellele, et AUDIT on sõelumisinstrument, saab sellega hinnata ka sekkumise mõju. Taaskord ei ole ühest vastust, kui pika ajaperioodi jooksul lühisekkumised läbi viia ning millal hindamine teha.
Teaduskirjandus ütleb, et kõige efektiivsem on lühisekkumised teha 6-12 kuu jooksul ning seejärel on lühisekkumiste efektiivsus kõige paremini näha (Kaner et al. 2007, Bertholet et al. 2005).

Millal ja kuhu suunata?

Kuigi alkoholi kuritarvitamise ja sõltuvuse puhul võib ravi korraldada ka üldarstiabi tasandil, võib tekkida olukordi, kus perearst vajab täiendavat abi. Probleeme võib olla mitmeid: patsient ei nõustu valitud ravimeetoditega; patsient soovib privaatseks jääda ja ravi mujal saada; perearst ei tunne end piisavalt pädevalt; perearst ei leia vajalikke koostööpartnereid (nt psühhiaater, psühholoog) vmt. Sellistes olukordades võiks kaaluda patsiendi edasisuunamist psühhiaatrilisse eriarstiabisse.
Vaata ravikeskuste kontakte.